Põllumajandustöötajad on läbi aegade olnud väga töökad ja positiivse eluhoiakuga inimesed. Nad on leppinud kitsendustega, on sõltunud poliitilistest otsustest ja konkureerinud vabaturumajandusega, kus ettevõtlustingimused ei ole olnud võrdsed. Nad ei hädalda kunagi ilmaasjata, aga nüüd on olukord sellisesse punkti jõudnud, kus tuleb olukorrast rääkida, et see jõuaks avalikkuseni. Mõelgem kaasa?
Praeguste liha kokkuostuhindade juures saab Eesti seakasvataja iga sea pealt 95 eurot, 40 eurot vähem kui Euroopa kolleeg sama suure sea eest.
  • Praeguste liha kokkuostuhindade juures saab Eesti seakasvataja iga sea pealt 95 eurot, 40 eurot vähem kui Euroopa kolleeg sama suure sea eest.
  • Foto: Erik Prozes
Lugu on lihtne. Kui Eesti suuremad ja väiksemad seafarmid massiliselt pankrotti lähevad, seoses vabaturumajanduses olevate tingimustega, siis ei ole enam meie toidulaual kodumaist sealiha. Märkame eriti jõululaual oleva seaprae olulisust. Sel aastal teadlik ostja võib leida veel kodumaist liha, aga kas ka uuel aastal? Kas me lepime sellega?

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.06.26, 13:29
Nutikad akusalvestid muudavad päikeseenergia taas tasuvaks
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele