Kodumaine sealiha meie toidulaual – see ei ole endastmõistetav ega lihtne
Põllumajandustöötajad on läbi aegade olnud väga töökad ja positiivse eluhoiakuga inimesed. Nad on leppinud kitsendustega, on sõltunud poliitilistest otsustest ja konkureerinud vabaturumajandusega, kus ettevõtlustingimused ei ole olnud võrdsed. Nad ei hädalda kunagi ilmaasjata, aga nüüd on olukord sellisesse punkti jõudnud, kus tuleb olukorrast rääkida, et see jõuaks avalikkuseni. Mõelgem kaasa?
Lugu on lihtne. Kui Eesti suuremad ja väiksemad seafarmid massiliselt pankrotti lähevad, seoses vabaturumajanduses olevate tingimustega, siis ei ole enam meie toidulaual kodumaist sealiha. Märkame eriti jõululaual oleva seaprae olulisust. Sel aastal teadlik ostja võib leida veel kodumaist liha, aga kas ka uuel aastal? Kas me lepime sellega?
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Enimloetud
Viimased uudised
2025. aastal tegid Keskkonnaameti inspektorid üle 21 000 kontrolli
Üritused
Hetkel kuum
EIP AGRI ei ole suutnud oma täit potentsiaali ära kasutada
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele