Toidutootmine vajab kulušoki leevendamiseks lisaeelarvest toetust

Põllumajandussektoris tegutsevad ettevõtjad saaksid tööle võtta ligikaudu 750 ukrainlasest põgenikku ning põllumehed on valmis pakkuma majutust rohkem kui tuhandele põgenikule, rääkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Järgneb intervjuu Roomet Sõrmusega, intervjueeris Janno Riispapp.

Toiduliidu juht Sirje Potisepp rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et kuigi toidutootjad on hiljutistes kriisides karastunud, ei suuda keegi täpselt hoomata, millised mõjud võivad kaasneda sõjaga. Tema sõnul saabub lõplik tõehetk sügisel, kui Ukrainas algaks tavapäraselt viljakoristusaeg.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.