Eesti päritolu loomsest toidust leiti ülivähe saasteaineid
Eesti inimeste toidulaua ohutuse tagamiseks võtab Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) iga-aastaselt erinevatest toiduliikidest proove uurides nii saasteainete, veterinaarravimite, keelatud ainete ja taimekaitsevahendite jääkide esinemist, haigusetekitajate leidumist, raskemetallide sisaldust ning muid olulisi toiduohutuse näitajaid.
Seotud lood
Eelmisel aastal võttis amet toidus esinevate erinevate saasteainete määramiseks 458 proovi ning toitu lisatavate lisaainete määramiseks 101 proovi.
Eesti toit paistab väga positiivselt silma, sest on Euroopa Toiduohutusameti EFSA objektiivsete seiretulemuste järgi üks maailma puhtamaid. Selle üheks põhjuseks on kindlasti asjaolu, et Eesti põllumajanduses kasutatakse suhteliselt vähe taimekaitsevahendeid.
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.
Enimloetud
1
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele