Saaremaa suurima seakasvataja Valjala söödatehase saneerimine on vaid esimene taoline juhtum sektoris, usuvad seakasvatusettevõtete juhid, sest paljud ettevõtted siplevad kahjumis, kuna söödavilja ja elektrienergia peadpööritavad hinnad on löönud valusalt rahakoti pihta.
Riigi kriisiplaanid pole seakasvatajaid aidanud. Seakasvatajad võivad oma tegevuse lõpetada.
  • Riigi kriisiplaanid pole seakasvatajaid aidanud. Seakasvatajad võivad oma tegevuse lõpetada.
  • Foto: Pixabay
Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees Anu Hellenurme ütles seakasvatajate rasket olukorda kommenteerides, et riigipoolne abi on liiga aeglane ja kiirete lahenduste leidmise asemel keskendutakse pigem takistustele olukorras, kus loomakasvatus sõltub igakülgselt elektrienergiast. Lisaks on toetuste väljamaksmisest tingitud viivitused ja bürokraatia viinud seakasvatusettevõtted katastroofilisse olukorra. Kui siia lisada veel kõrged söödahinnad ja koheselt algav kütteperiood, võib asjaolude kokkulangemine vallandada toidutootmises doomino efekti.

Seotud lood

Saated
  • 24.05.22, 16:15
Kiratsev seakasvatus otsib pääseteed
Eesti Tõusigade Aretusühistu tegevjuhi Anu Hellenurme sõnul on seakasvatajate olukord aasta-aastalt halvemaks läinud. Niisugust sööda- ja energiahindade tõusu pole sektoris viimase kahekümne aasta jooksul nähtud.
Uudised
  • 07.03.22, 13:26
Sealihaga isevarustatuse tase langeb
Riigikogu maaelukomisjonis oli tänasel videoistungil tähelepanu keskmes olukord Eesti seakasvatussektoris.
  • ST
Sisuturundus
  • 04.05.26, 15:29
Pressjääk kui uus tooraine. Kuidas võtta mahlatootmise kõrvalsaadustest maksimum?
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele