Sealihaga isevarustatuse tase langeb

Eesti seakasvatajad pöördusid ühiselt valitsuse poole – sektor on pikalt kestnud kriisidest ja ebavõrdsest konkurentsiolukorrast niivõrd räsitud, et ilma riigipoolse abita enam hakkama ei saada.

Kuigi kulude kiire kasv on mureks kogu põllumajandus- ja toidusektoris, siis eriti teravalt puudutab see seakasvatust ning mitmed kohalikud olulised seakasvatajad ongi kriisis paraku juba lõpetanud.

Oleme viimastel nädalatel saanud lugeda lugusid sellest, kuidas meie seakasvatajad on tegevust lõpetamas, kuidas hädas on ka kõige suuremad turuosalised ja kuidas toetused jõuavad sinna, kuhu nad jõudma ei peaks. Jättes kõrvale meie põllumajanduse igipõlised iga sektori sisesed Andreste ja Pearude kaikavedamised, siis mis oleks, kui mõtleksime ühiselt, mida saame kõik teha selleks, et ka edaspidi meie seakasvatus püsiks ja kodumaine liha meie laualt ei kaoks, kirjutab maaeluminister Urmas Kruuse.

Tänavuse koristushooajaga võivad ilmselt rahule jääda nii põllumajandustootjad kui ka masinate müüjad. Suurema osa ajast olid ilmastikuolud keskmisest paremad, saaginäitajad head ning ka kvaliteet ei valmistanud suuremaid pettumisi. Biomassi oli üpris palju, mis tähendas kombainidele suuremat koormust peksul ja separeerimisel. Wihuri Agri John Deere’i saagikoristusmasinate tootejuht Marten Musta teeb kokkuvõtte 2026. aasta koristushooajast.