Eesti seakasvatajad pöördusid ühiselt valitsuse poole – sektor on pikalt kestnud kriisidest ja ebavõrdsest konkurentsiolukorrast niivõrd räsitud, et ilma riigipoolse abita enam hakkama ei saada.

- Lisaks kulude olulisele kasvule paistab seakasvatus silma ka erakordselt ebasoodsa turuolukorra pärast.
- Foto: Raul Mee
Eesti Tõusigade Aretusühistu, Rakvere Farmid ja Atria Farmid toovad ühispöördumises välja, et selleks, et Eesti seakasvatajatel oleks võimalik ellu jääda ning sektori visiooni ellu viia, vajab kodumaine seakasvatussektor kohest riigipoolset sekkumist ja rahalist tuge. Pöördumises toovad ettevõtjad välja, et minimaalne abi vajadus on 6 miljonit eurot, mis katab umbes kolme kuu puudujäägi, kuid sõltuvalt kriisi edasisest kulust võib abi vajadus ulatuda ka 12 miljoni euroni.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Statistikaameti andmetel imporditi selle aasta esimese kümne kuu jooksul Eestisse kokku 19 438 tonni värsket, jahutatud ja külmutatud sealiha, mida on ligi 4% rohkem kui möödunud aastal samal ajal (18 718 tonni). Kõige rohkem sealiha on tänavu sisse veetud Saksamaalt (34%), Poolast (13%), Taanist (8%) ja Hispaaniast (5%).
Kuigi kulude kiire kasv on mureks kogu põllumajandus- ja toidusektoris, siis eriti teravalt puudutab see seakasvatust ning mitmed kohalikud olulised seakasvatajad ongi kriisis paraku juba lõpetanud.
Taimede toitumises loeb iga detail – alates mullastiku tasakaalust kuni väetamisõige koguse ja parima ajastuseni. Polar® Fast N 15.5 on eriline lämmastikväetis, mis tagab kiire ja efektiivse toitainete omastamise ning aitab tõsta teravilja saagikust ja saagikvaliteeti, parandades terade proteiinisisaldust.