Eesti seakasvatussektor enam riigipoolse abita hakkama ei saa

Statistikaameti andmetel imporditi selle aasta esimese kümne kuu jooksul Eestisse kokku 19 438 tonni värsket, jahutatud ja külmutatud sealiha, mida on ligi 4% rohkem kui möödunud aastal samal ajal (18 718 tonni). Kõige rohkem sealiha on tänavu sisse veetud Saksamaalt (34%), Poolast (13%), Taanist (8%) ja Hispaaniast (5%).

Kuigi kulude kiire kasv on mureks kogu põllumajandus- ja toidusektoris, siis eriti teravalt puudutab see seakasvatust ning mitmed kohalikud olulised seakasvatajad ongi kriisis paraku juba lõpetanud.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.