Jõgeva alevikus avati 5. juunil Maaelu Teadmuskeskuse aretuskeskuse teine hoone, mille kogumaksumus on veidi üle 7 miljoni euro. Uus labori- ja büroohoone loob teadlastele tänapäevased töötingimused ning toetab Eestis tehtava sordiaretustöö jätkumist ka järgmistel aastakümnetel.

- Jõgeval avati üle 7 miljoni euro maksnud aretuskeskuse hoone.
- Foto: Margus Pahv
Hoone avamisel osales ka president Alar Karis, kelle sõnul on Eesti põllukultuuridega mõnes mõttes sama lugu, nagu meie keele ja kultuuriga üldiselt: kui me ise nende eest hoolt ei kanna, kui me ise neid ei arenda, siis ei tee seda meie eest keegi teine. „Seda arendustööd, mis otsib parimat meie põldudele ja sealt taldrikule, on läbi aegade tehtud Jõgeval, kus täna avasime Maaelu Teadmuskeskuse uue aretuskeskuse.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maaelu Teadmuskeskuse (METK) Jõgeva aretuskeskuse teine hoone, kavandatud kestlikkuse ja energiatõhususe põhimõttel, saavutas täiskõrguse ning seda tähistati traditsioonilise sarikapeoga. Tegemist on olulise verstapostiga Eesti põllumajanduse ja teaduse koostöös, mis loob aluse uute sortide ja tehnoloogiate väljatöötamiseks.
2026. aasta kevadeks kerkib Jõgevamaale kaasaegne ja energiatõhus Maaelu Teadmuskeskuse (METK) aretushoone, mis loob teadlastele maailmatasemel töötingimused ning toetab Eesti põllumajanduse kohanemist kliimamuutuste ja muude keskkonnamõjudega. Investeeritakse üle 7 miljoni euro.
Teraviljakasvatuses ei määra lõpptulemust enam ainult geneetika või väetamine. Üha enam sõltub saagikus ja kvaliteet sellest, kui edukalt suudetakse kontrollida haigussurvet kogu vegetatsiooniperioodi vältel.