Maaelu Teadmuskeskuse 23. nädala siloseire näitab, et kõrge toiteväärtusega silo varumise aeg hakkab mitmel pool läbi saama. Parema toiteväärtusega silo on veel võimalik valmistada eelkõige liblikõieliste ülekaaluga taimikutest.
Itaalia raihein 1.06.2026. Selle optimaalne siloks koristamise aeg jäi eelmisesse nädalasse.
  • Itaalia raihein 1.06.2026. Selle optimaalne siloks koristamise aeg jäi eelmisesse nädalasse.
  • Foto: METK
Mitmes proovivõtukohas on rohi juba siloks koristatud. 1. juuniks oli efektiivseid temperatuure enim kogunenud Valga- ja Tartumaale, vastavalt 256 ja 254 kraadi. Nädalaga lisandus kõige rohkem soojust Pärnumaale, kus efektiivsete temperatuuride summa kasvas 57 kraadi võrra. Kõige vähem oli efektiivseid temperatuure kogunenud endiselt Kundasse. Ka viimase nädalaga lisandus seal soojust kõige vähem, vaid 43 kraadi.

Seotud lood

Uudised
  • 02.06.26, 08:15
Siloseire: üle Eesti on alanud aktiivne söödatootmine
Üle Eesti on alanud aktiivne söödatootmine: kui 21. nädalal alustati rohusilo tegemisega Tartu ümbruses ja Lõuna-Eestis, siis 22. nädalaks oli silotegu juba täies hoos.
Uudised
  • 29.05.26, 10:00
Silo kvaliteedi otsustavad hügieen ja tallamine: õhk söödas tähendab kadusid
Eesti Maaülikooli ekspert Kristiina Märs ning Maaelu Teadmuskeskuse eksperdid Taavi Võsa, Are Selge ja Kalvi Tamm rõhutavad, et kvaliteetne silo ei sünni ainult õigel ajal niitmisest, vaid kogu ahela täpsusest kuni massi tihendamise ja õhukindla sulgemiseni. Eriti kuiva kevade järel tuleb jälgida, et silosse ei satuks mulda ega jääks õhutaskuid, sest just need detailid võivad rikkuda käärimise, suurendada söödakadusid ja halvendada loomade söödakvaliteeti.
Uudised
  • 28.05.26, 16:51
Õige niitmine aitab teha kvaliteetset silo
Silo kvaliteet algab juba niitmisest, rõhutavad METKi eksperdid Kalvi Tamm, Taavi Võsa ja Are Selge. Vale niidukõrgus, nürid terad või liiga aeglane koristus võivad vähendada nii saaki kui ka sööda seeduvust, mistõttu tasub koristushooaja eel üle vaadata rohumaade seisukord, masinate seadistus ja töövõtted.
  • ST
Sisuturundus
  • 04.05.26, 15:29
Pressjääk kui uus tooraine. Kuidas võtta mahlatootmise kõrvalsaadustest maksimum?
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.
Tagasi Põllumajandus esilehele