Kas mahetoidusektor kaob hinnatõusude pöörises?

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesinaine Mirjam Pikkmets ütles, et kuigi mahetooraine on üha enam jõudmas haridusasutuste toidulauale ja selles mängib suurt rolli sügisel käivitunud riigipoolne toetus mahetoitu pakkuvatele haridusasutustele, on näiteks köögivilja sektoris tekkinud olukord, kus seda tuleb osta näiteks Lätist või mujalt maailmast.
Kas mahetoidusektor kaob hinnatõusude pöörises?
  • Foto: Mana Kaasik
Pikkmets, kes on ühtlasi koja mahetoimkonna esinaine, rääkis, et praegu on mahetoodete turustamisel tekkinud omalaadne nõiaring. „Selleks, et haridusasutustes oleks võimalik Eesti mahetoitu pakkuda, on vaja kohalikku toorainet. Tootmist aga mõjutab väga suurel määral praegune sisendite hinnatõus,“ lausus ta. „Nii ei olegi Eestist mõnda toiduainet piisavas koguses võtta mahedana või pole nende hinnad haridusasutustele jõukohased. Näitena võib siin tuua köögivilja. Mahe köögiviljakasvatus on küllaltki kulukas tootmisharu just oma käsitsi töö ja suure investeerimisvajaduse tõttu. Kui seda toodetakse väikestel pindadel, siis on selle omahind kallis ja mujalt osta odavam,“ avas Pikkmets tagamaid.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.05.26, 15:29
Pressjääk kui uus tooraine. Kuidas võtta mahlatootmise kõrvalsaadustest maksimum?
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele