Kas mahetoidusektor kaob hinnatõusude pöörises?
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesinaine Mirjam Pikkmets ütles, et kuigi mahetooraine on üha enam jõudmas haridusasutuste toidulauale ja selles mängib suurt rolli sügisel käivitunud riigipoolne toetus mahetoitu pakkuvatele haridusasutustele, on näiteks köögivilja sektoris tekkinud olukord, kus seda tuleb osta näiteks Lätist või mujalt maailmast.
Pikkmets, kes on ühtlasi koja mahetoimkonna esinaine, rääkis, et praegu on mahetoodete turustamisel tekkinud omalaadne nõiaring. „Selleks, et haridusasutustes oleks võimalik Eesti mahetoitu pakkuda, on vaja kohalikku toorainet. Tootmist aga mõjutab väga suurel määral praegune sisendite hinnatõus,“ lausus ta. „Nii ei olegi Eestist mõnda toiduainet piisavas koguses võtta mahedana või pole nende hinnad haridusasutustele jõukohased. Näitena võib siin tuua köögivilja. Mahe köögiviljakasvatus on küllaltki kulukas tootmisharu just oma käsitsi töö ja suure investeerimisvajaduse tõttu. Kui seda toodetakse väikestel pindadel, siis on selle omahind kallis ja mujalt osta odavam,“ avas Pikkmets tagamaid.
Seotud lood
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele