Vesiviljelusega või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevad ettevõtted saavad taotleda kallinenud elektri tõttu tekkinud lisakulu hüvitamist.

- Räime ja kilupüük Leppneeme sadamas.
- Foto: Meeli Küttim
Maaeluminister Urmas Kruuse selgitab, et erakorralise toetuse eesmärk on leevendada Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist Ukraina vastu tingitud negatiivseid mõjusid kalanduses. Muutunud julgeolekuolukord on tekitanud geopoliitilise olukorra, kus Euroopas on järsult kasvanud energiakandjate hind. „Kindlasti peab säilima kalandusega tegelevate ettevõtjate konkurentsivõime, sest ka nemad on osa meie riigi toiduvarustuskindlusest,“ põhjendas maaeluminister lisakulude hüvitamist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.