Vesiviljelusega või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevad ettevõtted saavad taotleda kallinenud elektri tõttu tekkinud lisakulu hüvitamist.

- Räime ja kilupüük Leppneeme sadamas.
- Foto: Meeli Küttim
Maaeluminister Urmas Kruuse selgitab, et erakorralise toetuse eesmärk on leevendada Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist Ukraina vastu tingitud negatiivseid mõjusid kalanduses. Muutunud julgeolekuolukord on tekitanud geopoliitilise olukorra, kus Euroopas on järsult kasvanud energiakandjate hind. „Kindlasti peab säilima kalandusega tegelevate ettevõtjate konkurentsivõime, sest ka nemad on osa meie riigi toiduvarustuskindlusest,“ põhjendas maaeluminister lisakulude hüvitamist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.