Põllumehed ootavad uuelt valitsuselt ukrainlaste tasustamiseks ühtlustatud süsteemi, sest senine nõue sisuliselt eristada sõjapõgenikke ja ülejäänud ukrainlasi raskendab ettevõtjate hinnangul tööjõukriisi lahendamist.

- Eestis on põllumajanduses leidnud tööd paljud ukrainlased, nende seas on ka sõjapõgenikke.
- Foto: Liis Treimann
Harjumaal mahetoodetele keskenduva Saidafarmi juht Juhan Särgava nentis Äripäeva raadios, et tööjõukriis jõudis haripunkti mõne aasta eest. See pani Särgava mõtlema, et võib-olla tuleb minna lehma alla ka ise. Leevendust pakkusid aga ukrainlased, kes tahtsid Eestis töötada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.