Norra kalakasvatuse ressursimaksu vähenemine 25 protsendini käivitas Oslo börsil noteeritud kalafirmade aktsiate ralli.

- Lerøy Seafoodi lõhekasvatus.
- Foto: Lerøy Seafood
Norra töö- ja keskparteist koosnev vähemuskoalitsioon suutis hankida ressursimaksu ettepanekule Venstre (liberaalide) ja vaid ühe parlamendisaadikuga väikepartei Pasientfokus toetuse, kirjutas uudisteportaal e24. Liberaalid kauplesid aga ressursimaksu väiksemaks, 25 protsendini. Algses ettepanekus oli maksu suurus 40% ettevõtte kasumist, seejärel 35%.
Seotud lood
Statistikaameti andmetel müüsid kalakasvatusettevõtted 2022. aastal kaubakala ja jõevähki 801 tonni 4,9 miljoni euro väärtuses. Toidukalamarja müüdi 2,7 tonni. Kasvatatud kala müügi kogused vähenesid kolmandat aastat järjest, toidukalamarja müük vähenes 2022. aastal eelneva aastaga võrreldes 8 korda.
Kala tarbimine on olnud teemaks väga pikka aega ja oleme pidevalt kuulnud, et sööme kala liiga vähe. Eesti elanike viimaste aastate kalatarbimise harjumustest ning oodatavatest muutustest kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna vee-elusressursside väärindamise ja turustamise valdkonna peaspetsialist Laura Freivald-Heapost.
Kala töötlemise ja säilitamisega tegelev Saaremaa ettevõte VRHL teavitas hiljuti Töötukassat firma likvideerimisest ning kaheksa inimese koondamisest.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.