Mets on vaba: kliimaminister vabastas riigimetsa ainult rahamasinaks olemise survest
Kliimaminister Kristen Michal seadis üleeile riigimetsa majandamise keskusele omanikuootused, mida varem pole asutusele isegi selgelt sõnastatud. Nüüd pole enam RMK-l survet riigile dividende maksta.
RMK omanikuootused seavad eesmärgiks pöörata rohkem tähelepanu looduskaitsele ja -hoiule.
Foto: Andras Kralla
„Ees on ootamas suur töö,“ tõdes riigimetsa majandamise keskus (RMK) juht Mikk Marran. Tema sõnul on värsked omanikuootused seatud selleks, et asutusel oleks vähem survet dividendide maksmiseks.
Kas metsas suurt midagi tehes jõuab ikka tõotatud maale, kus Brüsselist voolavad rahajõed ja Suure Munamäe asemel on pudrumägi, küsib metsakasvataja Mart Erik.
Harju-, Rapla-, ja Tartumaal kogunes möödunud nädala reedel tuhatkond vabatahtlikku riigimetsa majandamise keskuse (RMK) korraldatud metsaistutuspäevale, mille jooksul pandi mulda kasvama ligi 30 000 puud.
Sel aastal pälvis tuhande euro suuruse RMK preemia parima metsamajandamise magistritöö eest Jano Lepik, kes Eesti Maaülikoolis tehtud teadustöös uuris parima kasvu ja käbikandvusega kuusekloone RMK Võhmetu seemlas.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kaasab sel kevadel kuni 1700 inimest, et loetud nädalatega istutada metsa uuendamiseks paarkümmend miljonit uut puutaime.
Kui plaanid oma aeda uut muru rajada, ei ole august ega varasügis sugugi hilja – pigem vastupidi. Augusti keskpaik pakub murukülviks just sobivaid tingimusi: muld on veel soe, niiskust jagub ning enne külmade saabumist on piisavalt aega, et muru saaks juurduda. Sügisel rajatud muru tärkab kevadel kiiremini ja tugevamana, pakkudes eelise varasemas arengus.