Parim looduse hoidja on erametsaomanik ise

Erametsaliidu (EEML) korraldatud metsaomanike loodushoiukonverentsile kogunenud sadakond metsaomanikku ja teist metsandusega seotud inimest otsisd vastust küsimusele, kas looduse hoidmine peaks olema riiklikult kontrollitud ranges keeldude-käskude vormis või peaks selle hoopis erakätesse andma?
Paneeldiskussioonis osalesid Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming, Ando Eelmaa, vandeadvokaat Mirjam Vili ja Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Mait Klaassen ning moderaator Urmas Vaino
  • Paneeldiskussioonis osalesid Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming, Ando Eelmaa, vandeadvokaat Mirjam Vili ja Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Mait Klaassen ning moderaator Urmas Vaino
  • Foto: Eesti Erametsaliit
Eraloodushoiu saadik ja Loodushoiu Fondi nõukogu esimees Ando Eelmaa kinnitas oma ettekandes, et eraloodushoiu teema on oluline, sest umbes pool Eesti metsadest on eraomanike kätes: “Ilma eramaaomanike abita pole võimalik hoida seda, mis meie looduses haruldane või väärtuslik. Tulevikus peab eramaa lepinguline loodushoid saama samaväärse positsiooni kui riiklik looduskaitse.”

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.04.26, 11:26
Teravilja umbrohutõrje jahedal kevadel nõuab kannatlikkust ning täpsust
Teravilja kevadine umbrohutõrje on igal aastal üks olulisemaid taimekaitsetöid, kuid tänavune kevad seab põllumeestele tavapärasest enam väljakutseid. Pikka aega valitsenud jahedad ja kuivad olud pidurdasid kultuurtaimede kui ka umbrohtude arengut. Aprilli lõpu sademed ja kohatine lumekatse parandas aga niiskusolusid ning lõi eeldused umbrohtude kasvuks, kuigi ilm on endiselt jahe. Kõik need tegurid mõjutavad otseselt põllukultuuride ja umbrohtude arengut ning muudavad umbrohutõrje õige ajastuse tavapärasest olulisemaks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele