Maaülikooli biotehnoloogid aitavad sporthobustel saada järglasi kehaväliselt
Eeldatavalt tuleva aasta augustis näeb ilmavalgust esimene hobusevarss Eestis, kelle munarakk on pärit ühelt märalt, seejärel viljastatud Maaülikooli laboris ICSI tehnoloogiaga ning siiratud kasvama teise märasse. Kehaväliselt laboritingimustes kasvatatud embrüo ja tiinuse saavutamine tõstis Eesti hobusekasvatajad piltlikult öeldes väga kõrgetasemelisse klubisse.
Seotud lood
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.
Enimloetud
Viimased uudised
Kui palju raha Euroopast toetustena tuleb – pole veel teada
Üritused
Hetkel kuum
Juht, kui otsid oma põllumajandusfirmasse töötajaid, siis vaata siia
Veisefarmid viiakse kompleksloa alt välja
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele