Maaülikooli biotehnoloogid aitavad sporthobustel saada järglasi kehaväliselt

Eeldatavalt tuleva aasta augustis näeb ilmavalgust esimene hobusevarss Eestis, kelle munarakk on pärit ühelt märalt, seejärel viljastatud Maaülikooli laboris ICSI tehnoloogiaga ning siiratud kasvama teise märasse. Kehaväliselt laboritingimustes kasvatatud embrüo ja tiinuse saavutamine tõstis Eesti hobusekasvatajad piltlikult öeldes väga kõrgetasemelisse klubisse.
Sporthobuseid ei tiinestata sportlaskarjääri tõttu, samas ihalevad kõik tallid parimate hobuste järglasi.
  • Sporthobuseid ei tiinestata sportlaskarjääri tõttu, samas ihalevad kõik tallid parimate hobuste järglasi.
  • Foto: Pixabay
"Euroopas on kõigest viis ettevõtet, kes pakuvad hobuste kehavälise viljastamise teenust ja nüüd kuuluvad sellesse väärikasse seltskonda ka eestlased. Taolist hobuste kehavälist embrüo tootmise teenust pakub Genti Ülikool Belgias, mõned erafirmad ning nüüd on see võimekus ka maaülikoolil koostöös Luunja talli ja Perila talliga," selgitas ettevõtmise eestvedaja, maaülikooli tõuaretuse ja biotehnoloogia nooremteadur Elina Tsopp.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.05.26, 15:29
Pressjääk kui uus tooraine. Kuidas võtta mahlatootmise kõrvalsaadustest maksimum?
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele