Eesti põllumajandusmaa pind tootja kohta on Euroopa suurimaid

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta teraviljasaak 1,2 miljonit tonni ehk 21% väiksem kui aasta varem. Hektari kohta saadi keskmiselt 3,4 tonni teravilja, mis on viimase viie aasta madalaim tulemus. Kahanesid ka enamike teiste kultuuride saagid, näiteks puuvilja- ja marjasaak oli väiksem kui kunagi varem. Kartulisaak aga suurenes 9%.

Maa-ameti andmetel tehti 2022. aastal haritava maaga 1452 ostu-müügitehingut, mida on viiendiku vähem kui aasta varem. Samas tehingute koguväärtus jätkas kasvu ja oli 110,1 miljonit eurot, käive suurenes 2021. aastaga võrreldes poole miljoni euro võrra.

Vabariigi Valitsusse on jõudnud väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlev õiguslik regulatsioon. See sisustab esmakordselt Eestis väärtusliku põllumajandusmaa mõiste ning on konkreetne maailma rahvaarvu kasvu ja sellest tuleneva toiduainete nõudluse suurenemist peegeldav samm. Eelnõu mõte on kaitsta ja säilitada Eesti keskmisest viljakamate muldadega põllumajandusmaid, mis rahvaarvu kasvades väärtuslikuks toiduainete kasvatamise maaks võiksid osutuda.

2022. aastal oli Statistikaameti andmetel Eesti 986 000 hektarist kasutatavast põllumajandusmaast peaaegu veerand ehk üle 230 000 hektari tunnustatud mahe või mahepõllumajandustootmisele üleminekuajal.

Masina töölaius ja traktori võimsus on niitmisel olulised, ent sama tähtsad on maapinna järgimine, sööda kiire kuivamine ning võimalus muuta traktori seadistusi töö käigus otse kabiinist. A. Tammel AS müügijuht Einar Mikson nendib, et uue põlvkonna põllumajandustehnika aitab oluliselt põllumehel tööd optimeerida ning toob suurepärase näitena välja ELHO uue Viper-seeria.