Eesti põllumajandusmaa pind tootja kohta on Euroopa suurimaid

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta teraviljasaak 1,2 miljonit tonni ehk 21% väiksem kui aasta varem. Hektari kohta saadi keskmiselt 3,4 tonni teravilja, mis on viimase viie aasta madalaim tulemus. Kahanesid ka enamike teiste kultuuride saagid, näiteks puuvilja- ja marjasaak oli väiksem kui kunagi varem. Kartulisaak aga suurenes 9%.

Maa-ameti andmetel tehti 2022. aastal haritava maaga 1452 ostu-müügitehingut, mida on viiendiku vähem kui aasta varem. Samas tehingute koguväärtus jätkas kasvu ja oli 110,1 miljonit eurot, käive suurenes 2021. aastaga võrreldes poole miljoni euro võrra.

Vabariigi Valitsusse on jõudnud väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlev õiguslik regulatsioon. See sisustab esmakordselt Eestis väärtusliku põllumajandusmaa mõiste ning on konkreetne maailma rahvaarvu kasvu ja sellest tuleneva toiduainete nõudluse suurenemist peegeldav samm. Eelnõu mõte on kaitsta ja säilitada Eesti keskmisest viljakamate muldadega põllumajandusmaid, mis rahvaarvu kasvades väärtuslikuks toiduainete kasvatamise maaks võiksid osutuda.

2022. aastal oli Statistikaameti andmetel Eesti 986 000 hektarist kasutatavast põllumajandusmaast peaaegu veerand ehk üle 230 000 hektari tunnustatud mahe või mahepõllumajandustootmisele üleminekuajal.

Sama oluline nagu töökorras traktor ja kombain on põllumajandusettevõtte jaoks vajalikud abiseadmed: kui tehnika vajab pesu, masin tuleb mudast välja saada, midagi on vaja tõsta või elektrikatkestuse korral töötegemist jätkata. Sellisteks olukordadeks mõeldud generaatorid, kõrgsurvepesurid ja vintsid hoiavad kokku aega ning annavad kindlustunnet.