Külma järel tuleb ikka soe, aga et kõik taimekaitsetööd kuhjuvad ühte aega, võtab lausa hingetuks. Soovitusi, mida praegu põllul jälgida võiks ja milliseid taimekaitsetöid tegema peaks, võtab kokku põllumeeste ühistu taimekaitsespetsialist Tiiu Annuk. Pikemalt peatub ta ka kasvuregulaatorite kasutamisel.

- Hiilamardikad ja varre-peitkärsakad õiepungadel, 2024.a.
- Foto: Tiiu Annuk
Aktiivselt on käimas varre peitkärsaka tõrje, samuti on hiilamardikad asustanud talirapsi ja rüpsi õisikuid. Hiilamardikate puhul tuleb arvestada, et suuremad kahjustused tehaksegi rohelise punga staadiumis. Samal ajal, kui tuleb talirapsil ja rüpsil putukate tõrjega tegeleda, kasvavad hoogsalt ka teraviljad. Nagu tavapäraselt on ka sel aastal erinevused Põhja ja Lõuna-Eesti vahel. Täna ma tõmbaks mõttelise joone Eestile risti kuskilt Jõgevamaa keskelt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti põllumajanduses on väetamisstrateegiad liikumas üha teadlikuma ja paindlikuma suuna poole. Yara on toonud turule uue väetise YaraMila® NPK 13-5-17, mille eesmärk on mitte ainult parandada saagikust, vaid ka muuta põllumeeste mõtteviisi väetamise ajastuse ja koguste osas.