Külma järel tuleb ikka soe, aga et kõik taimekaitsetööd kuhjuvad ühte aega, võtab lausa hingetuks. Soovitusi, mida praegu põllul jälgida võiks ja milliseid taimekaitsetöid tegema peaks, võtab kokku põllumeeste ühistu taimekaitsespetsialist Tiiu Annuk. Pikemalt peatub ta ka kasvuregulaatorite kasutamisel.
Hiilamardikad ja varre-peitkärsakad õiepungadel, 2024.a.
  • Hiilamardikad ja varre-peitkärsakad õiepungadel, 2024.a.
  • Foto: Tiiu Annuk
Aktiivselt on käimas varre peitkärsaka tõrje, samuti on hiilamardikad asustanud talirapsi ja rüpsi õisikuid. Hiilamardikate puhul tuleb arvestada, et suuremad kahjustused tehaksegi rohelise punga staadiumis. Samal ajal, kui tuleb talirapsil ja rüpsil putukate tõrjega tegeleda, kasvavad hoogsalt ka teraviljad. Nagu tavapäraselt on ka sel aastal erinevused Põhja ja Lõuna-Eesti vahel. Täna ma tõmbaks mõttelise joone Eestile risti kuskilt Jõgevamaa keskelt.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.06.26, 11:16
Uus väetamisloogika aitab saaki paremini kaitsta
Eesti põllumajanduses on väetamisstrateegiad liikumas üha teadlikuma ja paindlikuma suuna poole. Yara on toonud turule uue väetise YaraMila® NPK 13-5-17, mille eesmärk on mitte ainult parandada saagikust, vaid ka muuta põllumeeste mõtteviisi väetamise ajastuse ja koguste osas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele