Taluliit: käibemaksumäära tõstmine ohustab Eesti toidutootmise konkurentsivõimet

Viimased paar aastat on Eesti eksportivate sektorite hulgas teisel kohal olnud just põllumajandussektor, oleme agraarmaa, aga nüüd see muutub. „Kardan, et läheneme olukorrale, kus "kuldmune munev kana" keedetakse supipuljongiks. Mina küll selles olukorras ei tahaks olla Eestisse investeerija ja ma ei näe ka kust võiks tulla see oodatud majanduskasv,“ sõnab põllumeeste ühistu KEVILI nõukogu esimees, Crocus OÜ juht Andres Oopkaup valitsuse planeeritavale maksupoliitkale mõeldes ja selgitab ka põhjalikult oma mõtted lahti.

Kõljala ja Valjala Põllumajandusliku osaühingu juhi Tõnu Posti sõnul vähendab valitsuse võetud maksupoliitika kindlasti ettevõtjate konkurentsivõimet. „Saared on niigi ebavõrdsemas olukorras – meie transpordikulud, siia ja siit, on kõrgemad. See omakorda kergitab teenuste-toodete hindu,“ lisab Post.

Valitsuse uut maksupoliitikat kommenteerides on Saidafarmi juht konkreetne - nõrgema närviga ja väiksema lisandväärtusega ettevõtmised tõmbuvad koomale või kokku, et kõigest seni kogunenust mitte ilma jääda.

Jälle on üks hooaeg lõppemas ning 2025. aasta saagid on peagi salves. Aasta oli meil taas keeruline, oma jahedate ilmade ja rohkete sademetega, nagu tavaliselt – põllumajanduses ei hakka kunagi igav. Ka maailmas toimus sel aastal palju. Jätkub Venemaa agressioon Ukrainas, Ameerikas valiti uus president, kes hakkas koheselt tolle ja tariife rakendama ning Lähis-Idas algas uus sõda. Kõik need sündmused mõjutavad otseselt maailma väetiste turul toimuvat, seda nii nafta, gaasi, kui ka tooraine hindade läbi. Samuti on muutumas väetiste tarbimine ja nõudlus erinevates piirkondades, sest enese toiduainetega varustatuse vajadusest on maailmas väga hästi aru saadud.