Eesti Maaülikooli teadlased osalevad koostööprojektis "MooseBelt", mille keskmes on põdrapopulatsiooni dünaamika hindamine Eesti ja Läti piirialadel. Teadusprojekti raames uuritakse Eesti ja Läti piiriüleses koostöös põdra arvukust, liikumist ja käitumisharjumusi aastaringselt.
Põder rannikuvetes kahlamas.
  • Põder rannikuvetes kahlamas.
  • Foto: Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikooli metsaökoloogia professori Kalev Jõgiste ütles, et Eestis on põdra arvukus viimase kümnendi jooksul drastiliselt vähenenud– kui 2013. aastal hinnati populatsiooni suuruseks 20 000 isendit, siis praeguste andmete järgi on neid alles jäänud ligikaudu 11 000. „Jahimeeste sõnul võib tegelik arv olla isegi vaid 7 000. Niivõrd suur langus nõuab uusi lahendusi põtrade arvukuse taastamiseks ja säilitamiseks,“ sõnas Jõgiste.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.06.26, 09:28
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele