Jääaluse kalapüügi arendamiseks saab toetust

2025. aastal jäävad harraspüüdjate püügivõimalused üldjoones samaks. Plaanis on aga mõned püügikitsendused ja muudatused püügikorralduses. Olulisemate muudatustena tõstetakse harrastuskaluri kalastuskaardi tasu ning keelatakse trollimine kohapüügil Pärnu lahes.

Valitsus kinnitas regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani ettepanekul kalapüügiõigust puudutava määruse muudatused, et Eesti saaks eraldatud püügikvoote võimalikult efektiivselt ära kasutada.

Järgmisel aastal suurenevad räime püügikvoodid nii Liivi lahel kui ka Läänemere avaosas. Kilu püügikvoot küll väheneb, kuid tänu läbirääkimistele esialgsest ettepanekust vähem. Soome lahe lõhe püügikvoodi vähendamist õnnestus vältida.

Eesti kalanduse kohalikud tegevusrühmad saavad taotleda Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMKVF) rahastust kogukonna juhitud kohalikuks arenguks. Selleks koostas iga tegevusrühm kohaliku arengu strateegia aastateks 2023–2029. Kõik strateegiad läbisid hindamise edukalt ning toetusi hakatakse maksma kuues tegevussuunas.

Tänavuse koristushooajaga võivad ilmselt rahule jääda nii põllumajandustootjad kui ka masinate müüjad. Suurema osa ajast olid ilmastikuolud keskmisest paremad, saaginäitajad head ning ka kvaliteet ei valmistanud suuremaid pettumisi. Biomassi oli üpris palju, mis tähendas kombainidele suuremat koormust peksul ja separeerimisel. Wihuri Agri John Deere’i saagikoristusmasinate tootejuht Marten Musta teeb kokkuvõtte 2026. aasta koristushooajast.