Jääaluse kalapüügi arendamiseks saab toetust

2025. aastal jäävad harraspüüdjate püügivõimalused üldjoones samaks. Plaanis on aga mõned püügikitsendused ja muudatused püügikorralduses. Olulisemate muudatustena tõstetakse harrastuskaluri kalastuskaardi tasu ning keelatakse trollimine kohapüügil Pärnu lahes.

Valitsus kinnitas regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani ettepanekul kalapüügiõigust puudutava määruse muudatused, et Eesti saaks eraldatud püügikvoote võimalikult efektiivselt ära kasutada.

Järgmisel aastal suurenevad räime püügikvoodid nii Liivi lahel kui ka Läänemere avaosas. Kilu püügikvoot küll väheneb, kuid tänu läbirääkimistele esialgsest ettepanekust vähem. Soome lahe lõhe püügikvoodi vähendamist õnnestus vältida.

Eesti kalanduse kohalikud tegevusrühmad saavad taotleda Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMKVF) rahastust kogukonna juhitud kohalikuks arenguks. Selleks koostas iga tegevusrühm kohaliku arengu strateegia aastateks 2023–2029. Kõik strateegiad läbisid hindamise edukalt ning toetusi hakatakse maksma kuues tegevussuunas.

Scandagra Eesti tegevjuht Eigo Siimu asus ametisse selle aasta alguses, tuues põllumajandusse värske pilgu kaubanduse ja juhtimise maailmast. “Minu jaoks oli see täiesti uus sektor – aga mida kuu edasi, seda enam saan aru, kui tugev ja ühtehoidev on põllumeeste kogukond,“ ütleb Siimu ning lisab, et tegu on valdkonnaga, kus usaldus ja koostöö on kõige alus. ”Kui põllumehel läheb hästi, läheb hästi ka meil,“ sõnab ta.