2025. aastal jäävad harraspüüdjate püügivõimalused üldjoones samaks. Plaanis on aga mõned püügikitsendused ja muudatused püügikorralduses. Olulisemate muudatustena tõstetakse harrastuskaluri kalastuskaardi tasu ning keelatakse trollimine kohapüügil Pärnu lahes.
- Harrastuspüüdjate kalastuskaardi tasud muutuvad. Foto: Arno Mikkor
„Riik teeb suuri ja vajalikke kulutusi kalavarude kaitseks, et harrastuskalastajatel oleks ka tulevikus midagi püüda. Näiteks taastatakse kalade kudealasid ja elupaiku, asustatakse kalu, toetatakse harrastuskalapüügi infrastruktuuri rajamist ning tehakse järelevalvet. Raha selleks saadakse nii püügiõiguse tasudest kui ka Euroopa Liidu fondidest,“ rääkis kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu.
Seotud lood
Valitsus kinnitas regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani ettepanekul kalapüügiõigust puudutava määruse muudatused, et Eesti saaks eraldatud püügikvoote võimalikult efektiivselt ära kasutada.
Koos auditeeritud majandusaasta aruande avaldamisega parandas kalatööstus PRFoods enda mullust kahjumit suuremaks ning hoiatas, et ettevõte ei pruugi suuta oma võlgasid tasuda.
Järgmisel aastal suurenevad räime püügikvoodid nii Liivi lahel kui ka Läänemere avaosas. Kilu püügikvoot küll väheneb, kuid tänu läbirääkimistele esialgsest ettepanekust vähem. Soome lahe lõhe püügikvoodi vähendamist õnnestus vältida.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.