Eesti saavutas oma eesmärgid läbirääkimistel püügivõimaluste üle Atlandi ookeanil

Valitsus kinnitas rakenduskava muudatuse, mis toetab jääaluse kalapüügi arendamist Eesti rannikumeres ja siseveekogudel. Jääalune kalapüük pikendab püügiperioodi, tänu millele suureneb ranna- ja siseveekalurite püügitulu ja konkurentsivõime ning kohaliku kala aastaringne kättesaadavus.

2025. aastal jäävad harraspüüdjate püügivõimalused üldjoones samaks. Plaanis on aga mõned püügikitsendused ja muudatused püügikorralduses. Olulisemate muudatustena tõstetakse harrastuskaluri kalastuskaardi tasu ning keelatakse trollimine kohapüügil Pärnu lahes.

Euroopa Komisjon võttis vastu Läänemere 2025. aasta kalapüügivõimaluste ettepaneku, mis hõlmab ELi majandatavast kümnest Läänemere kalavarust üheksat ning käsitleb lubatud kogupüüki ja kvoote. Üks kvoodiettepanek, Botnia räime kohta, esitatakse hiljem.

Ahvenad ahmivad enne talve endal kõhud korralikult täis ja sestap teavad kalamehed, et just september on Peipsil kõige parem ahvenapüügi aeg. Eelmisel nädalavahetusel saime Peipsi ääres kokku kalamehe, ettevõtja ja Rakvere linnavolikogu aseesimehe Sivar Irvaliga. Ikka selleks, et ahvenaid püüda. Ja kalamehejuttu ajada.

Tänavuse koristushooajaga võivad ilmselt rahule jääda nii põllumajandustootjad kui ka masinate müüjad. Suurema osa ajast olid ilmastikuolud keskmisest paremad, saaginäitajad head ning ka kvaliteet ei valmistanud suuremaid pettumisi. Biomassi oli üpris palju, mis tähendas kombainidele suuremat koormust peksul ja separeerimisel. Wihuri Agri John Deere’i saagikoristusmasinate tootejuht Marten Musta teeb kokkuvõtte 2026. aasta koristushooajast.