Toetus on mõeldud Eesti ranna- ja siseveekogude kutselistele kaluritele, et aidata kaluritel vähendada ranna- ja sisevete kutselisel kalapüügil kasutatavate kalalaevade kütusekulu, CO 2 heiteid ja suurendada energiatõhusust. Toetuse abil elluviidavate projektide teoks saamine mõjub positiivselt keskkonnale, ettevõtlusele ja maapiirkonna majandusarengule. Abikõlblikud on kulud, mis on seotud laevamootori vahetamisega.
Seotud lood
Nutirakendusele üleminek sai alguse 1. juulist. PERK kasutuselevõtt kaluri kalapüügiloa alusel toimuva kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamisel, samuti kala üleandmise, esmamüügi- ja veoandmete esitamisel on toimunud järk-järgult.
Läänemeres on mitmete toiduks tarvitatavate levinud kalaliikide olukord muutunud halvemaks, seda Kalafoori hinnangul.
„Milles mina süüdi olen?“ küsib Tiit Soosaar, kes on üks kahest Eesti angerjakasvanduse pidajast. Viimaste aastate jooksul on ta leidnud oma postkastist nii mõnegi ähvarduskirja. Küll lubatakse ta kasvanduses elektrikatkestus korraldada, generaator ära lõhkuda või midagi muud kurja korda saata.
Ahvenad ahmivad enne talve endal kõhud korralikult täis ja sestap teavad kalamehed, et just september on Peipsil kõige parem ahvenapüügi aeg. Eelmisel nädalavahetusel saime Peipsi ääres kokku kalamehe, ettevõtja ja Rakvere linnavolikogu aseesimehe Sivar Irvaliga. Ikka selleks, et ahvenaid püüda. Ja kalamehejuttu ajada.
Looduslikud ja poollooduslikud rohumaad sobivad küll karjatamiseks ning neilt võib saada arvestatava koguse heina, ent paraku ei ole selliste heinamaade silo lüpsikarja jaoks piisavalt kvaliteetne. Kvaliteetse silo saamiseks peab farmipidaja olema valmis panustama maa ettevalmistusse, kultuurtaimede külvamisse, väetamisse ja õigeaegsesse hooldamisse.
Enimloetud
6
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele