Positiivse näitena paistab silma räime populatsioon Liivi ja Pärnu lahes, mis on paremas seisus kui mujal Läänemeres.
Foto: Meeli Küttim
Värskelt uuendatud Kalafoori hinnangud näitavad, et toidukalade nagu Läänemere tursa, koha ja angerja ülepüük koos kestvate keskkonnaprobleemidega ja muutuva kliimaga on inimestele oluliste liikide käekäiku tõsiselt ohustamas. Positiivse näitena paistab silma räime populatsioon Liivi ja Pärnu lahes, mis on paremas seisus kui mujal Läänemeres.
Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu detsembrikuu istungil lepiti kokku püügivõimalustes Atlandi ookeanil. Eestil õnnestus saavutada kõik seatud eesmärgid.
Valitsus kinnitas regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani ettepanekul kalapüügiõigust puudutava määruse muudatused, et Eesti saaks eraldatud püügikvoote võimalikult efektiivselt ära kasutada.
Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjoni istungil jõuti Eestile sobiva kokkuleppeni. Eesti kalurid võivad 2025. aastal püüda järvedelt tänavusega võrreldes pea 500 tonni rohkem kala. Erinevuse väärtus rahas on u 1 350 000 eurot.
Teravilja kevadine umbrohutõrje on igal aastal üks olulisemaid taimekaitsetöid, kuid tänavune kevad seab põllumeestele tavapärasest enam väljakutseid. Pikka aega valitsenud jahedad ja kuivad olud pidurdasid kultuurtaimede kui ka umbrohtude arengut. Aprilli lõpu sademed ja kohatine lumekatse parandas aga niiskusolusid ning lõi eeldused umbrohtude kasvuks, kuigi ilm on endiselt jahe. Kõik need tegurid mõjutavad otseselt põllukultuuride ja umbrohtude arengut ning muudavad umbrohutõrje õige ajastuse tavapärasest olulisemaks.