Positiivse näitena paistab silma räime populatsioon Liivi ja Pärnu lahes, mis on paremas seisus kui mujal Läänemeres.
Foto: Meeli Küttim
Värskelt uuendatud Kalafoori hinnangud näitavad, et toidukalade nagu Läänemere tursa, koha ja angerja ülepüük koos kestvate keskkonnaprobleemidega ja muutuva kliimaga on inimestele oluliste liikide käekäiku tõsiselt ohustamas. Positiivse näitena paistab silma räime populatsioon Liivi ja Pärnu lahes, mis on paremas seisus kui mujal Läänemeres.
Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu detsembrikuu istungil lepiti kokku püügivõimalustes Atlandi ookeanil. Eestil õnnestus saavutada kõik seatud eesmärgid.
Valitsus kinnitas regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani ettepanekul kalapüügiõigust puudutava määruse muudatused, et Eesti saaks eraldatud püügikvoote võimalikult efektiivselt ära kasutada.
Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjoni istungil jõuti Eestile sobiva kokkuleppeni. Eesti kalurid võivad 2025. aastal püüda järvedelt tänavusega võrreldes pea 500 tonni rohkem kala. Erinevuse väärtus rahas on u 1 350 000 eurot.
Taimekaitsevahendite õigeaegne ja tõhus kasutamine on tänases intensiivses põllumajanduses kriitilise tähtsusega, kuid viimaste aastate ilmastikuolud on teinud selle töö erakordselt keeruliseks.