Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel saab tänavusest 500 tonni rohkem kala püüda
„Eesti delegatsiooni eesmärk läbirääkimistel oli pikendada rääbisepüügiaega ning leppida kokku nootade sobilikus silmasuuruses ja võimaluses kvoote üle kanda. Kõigis nendes küsimustes saavutati Eestile sobiv kokkulepe. Kokku on lubatud püügimaht järvedel Eestile 3381 tonni,“ rääkis Eesti delegatsiooni juht, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna kalavarude valdkonna juht Herki Tuus.
Seotud lood
Valitsus kinnitas regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani ettepanekul kalapüügiõigust puudutava määruse muudatused, et Eesti saaks eraldatud püügikvoote võimalikult efektiivselt ära kasutada.
Järgmisel aastal suurenevad räime püügikvoodid nii Liivi lahel kui ka Läänemere avaosas. Kilu püügikvoot küll väheneb, kuid tänu läbirääkimistele esialgsest ettepanekust vähem. Soome lahe lõhe püügikvoodi vähendamist õnnestus vältida.
Ahvenad ahmivad enne talve endal kõhud korralikult täis ja sestap teavad kalamehed, et just september on Peipsil kõige parem ahvenapüügi aeg. Eelmisel nädalavahetusel saime Peipsi ääres kokku kalamehe, ettevõtja ja Rakvere linnavolikogu aseesimehe Sivar Irvaliga. Ikka selleks, et ahvenaid püüda. Ja kalamehejuttu ajada.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele