• 28.11.24, 08:30

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel saab tänavusest 500 tonni rohkem kala püüda

Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjoni istungil jõuti Eestile sobiva kokkuleppeni. Eesti kalurid võivad 2025. aastal püüda järvedelt tänavusega võrreldes pea 500 tonni rohkem kala. Erinevuse väärtus rahas on u 1 350 000 eurot.
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel saab tänavusest 500 tonni rohkem kala püüda.
  • Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel saab tänavusest 500 tonni rohkem kala püüda.
  • Foto: Andras Kralla
„Eesti delegatsiooni eesmärk läbirääkimistel oli pikendada rääbisepüügiaega ning leppida kokku nootade sobilikus silmasuuruses ja võimaluses kvoote üle kanda. Kõigis nendes küsimustes saavutati Eestile sobiv kokkulepe. Kokku on lubatud püügimaht järvedel Eestile 3381 tonni,“ rääkis Eesti delegatsiooni juht, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna kalavarude valdkonna juht Herki Tuus.

Seotud lood

Uudised
  • 15.11.24, 08:49
Piret Hartman: tahame Eestile eraldatud püügivõimalusi maksimaalselt ära kasutada
Valitsus kinnitas regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani ettepanekul kalapüügiõigust puudutava määruse muudatused, et Eesti saaks eraldatud püügikvoote võimalikult efektiivselt ära kasutada.
Uudised
  • 23.10.24, 09:00
Tuleval aastal suureneb räimekvoot
Järgmisel aastal suurenevad räime püügikvoodid nii Liivi lahel kui ka Läänemere avaosas. Kilu püügikvoot küll väheneb, kuid tänu läbirääkimistele esialgsest ettepanekust vähem. Soome lahe lõhe püügikvoodi vähendamist õnnestus vältida.
Uudised
  • 02.10.24, 16:30
Sivar Irval on kalamees mitmel kombel
Ahvenad ahmivad enne talve endal kõhud korralikult täis ja sestap teavad kalamehed, et just september on Peipsil kõige parem ahvenapüügi aeg. Eelmisel nädalavahetusel saime Peipsi ääres kokku kalamehe, ettevõtja ja Rakvere linnavolikogu aseesimehe Sivar Irvaliga. Ikka selleks, et ahvenaid püüda. Ja kalamehejuttu ajada.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.01.26, 16:36
Varajane mais on Eesti tingimustes paindlik ja kindel valik
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele