2024 taimetervise seire: Eestis uusi karantiinseid taimekahjustajaid ei avastatud

Eestis taimekaitsevahendite turule lubamisega tegeleva Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kõrvu jõuab pahatihti kriitika, et protsess on pikk ja keerukas, nõuded ranged ning turule lubatud vahendite valik napp. Miks see nii on ja kas ranged nõuded on ikka põhjendatud, need küsimused selgitab lahti PTA taimekaitse- ja väetise osakonna juhataja Tiina Kärner.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) korraldas 13. märtsil Rapla riigimajas taimekaitse infopäeva, kus amet andis ülevaate möödunud hooaja tegevustest ning tulevikuplaanidest.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul on suu- ja sõrataudi järjekordne tuvastamine äärmiselt ebameeldiv uudis. Nimelt tuvastati see taud 1418 piimalehmaga farmis Győri linna lähistel põhja Ungaris Slovakkia piiri lähedal.

Põllumajandus- ja Toiduamet on tõhustamas oma tegevusi. Esimene suurem muudatus on seotud loomaheaolu valdkonna tegevuste ja operatiivsuse tugevdamisega. Selle sammuga võtab amet eesmärgiks muuta loomaheaolu pöördumistele reageerimise tõhusust ja mõjusust.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.