Kuidas seakatkuga toime tullakse? Eksperdid selgitavad
Rohkem kui kuu aega on Eestis kirgi kütnud sigade Aafrika katk (SAK). Haigus on jõudnud mitmesse farmi, põhjustades suurt muret nii loomapidajatele kui ka tarbijatele. Miks haigust ei ravita, kuidas toimub viiruse tõrje ning kui usaldusväärne on labori töö? Neile ja teistele põletavatele küsimustele vastavad valdkonna tunnustatud eksperdid.
Miks ei ravita ega vaktsineerita sigade Aafrika katku vastu?
Seotud lood
Valitsus kiitis heaks uued meetmed sigade Aafrika katku (SAK) leviku tõkestamiseks, eraldades kokku 3,4 miljonit eurot jahimeeste ja põllumajandustootjate toetamiseks. Eesmärk on piirata metsseapopulatsiooni, tugevdada bioohutust seakasvatuses ja tagada toidujulgeolek.
Viljandi vallas asuvas Nurme seafarmis, mis kuulub Mati Tuvi juhitavale Saimre Seakasvatusele, tuvastati eile hilisõhtul sigade Aafrika katk. „See olukord on Eestis praegu käest ära!“ ütles Tuvi otsekoheselt.
Viljandi vallas asuvas Nurme farmis tuvastati sigade Aafrika katk (SAK). Tegu on 4500 seaga farmiga, millele on kehtestatud ranged piirangud: sealt ei tohi sigu välja viia ega uusi loomi juurde tuua. Samuti kehtivad taudipunkti likvideerimiseni piirangud inimeste ja transpordivahendite liikumisele.
4000 siga hukatakse, lihatööstus peatas töö
Raplamaal tuvastati sigade Aafrika katk pea 4000 seaga farmis. Katku nakatumine tuvastati Kehtna vallas, Petlema farmis, mille omanikuks on Frank Kutter OÜ.
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele