Sigade põletamine Irus osutus võimatuks

Alates esmaspäevast, 15. septembrist on LABRIS (Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus) valmis uurima kütitud metssigu keeritsusside ehk Trichinella tuvastamiseks senisest suuremas mahus. Sarnaselt sigade Aafrika katku (SAK) analüüsidega saavad ka keeritsusside uuringud olema jahimeestele ning metssigu käitlevatele ettevõtetele tasuta.

Sigade Aafrika katk on eriti ohtlik loomataud, mille puhul teeb Põllumajandus- ja Toiduamet nakatunud farmis täieliku puhastuse ja desinfektsiooni. Sõnnikut, heitvett, virtsa, nakkuskahtlast allapanu ja muud, mis võib olla nakkuse levitajaks, võib taudikoldest välja viia vaid PTA esinduse loal pärast tauditekitaja kahjutustamist.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) teeb tööd iga päev selle nimel, et toime tulla sigade Aafrika katku (SAK) nakatunud kodusigade katkupuhanguga. Matmise kui ühe võimaliku nõuetekohase hukatud sigade kõrvaldamise viisi osas ei ole 9. septembri seisuga otsust tehtud. See on viimane variant, mis võetakse kasutusele äärmisel vajadusel – näiteks juhul, kui loomsete jäätmete tavapärane käitlemine katkeb või taudipuhangu ulatus seda nõuab.

Kodumaine seakasvatus peab püsima isegi kriisiolukorras, leiab lihatööstuse Atria Eesti tegevjuht Meelis Laande. Vaatamata sigade Aafrika katku põhjustatud kahjudele jätkab ettevõte investeeringuid farmidesse, et hoida tarneahel töös ja vähendada sõltuvust importlihast.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.