Riigikontrolli hinnangul ei ole riikliku toiduvaru moodustamisel siiani kokku lepitud selget ja kriisistsenaariumidega seotud eesmärki ning varu kasutuselevõttu pole tervikuna läbi harjutatud, mis seab ohtu selle tegeliku toimimise hädaolukorras.
Ligikaudu kaks kolmandikku toiduvarust on varude keskus moodustanud jahuna. Poolt sellest kogusest pakub lepingupartner aga teravilja ehk sisuliselt toorainena, mis tähendab, et toiduvaru ei tarvitse kriisioludes olla kohe kasutatav.
  • Ligikaudu kaks kolmandikku toiduvarust on varude keskus moodustanud jahuna. Poolt sellest kogusest pakub lepingupartner aga teravilja ehk sisuliselt toorainena, mis tähendab, et toiduvaru ei tarvitse kriisioludes olla kohe kasutatav.
  • Foto: Unsplash
Eesti Varude Keskus pole seni suutnud täita Vabariigi Valitsuse seatud sihti tagada toiduvaru kogu elanikkonnale 14 päevaks, vaid on nõukogu teadmisel ise püstitanud mõõdukama eesmärgi tagada toiduvaru kümnendikule elanikkonnast üheks kuuks. Riigikontroll näeb probleemi selles, et toiduvaru sihttase „10 protsendile toitu 30 päevaks“ ei ole seotud ühegi konkreetse kriisi stsenaariumiga, mis ei võimalda hinnata ka selle varu piisavust üheks või teiseks kriisiks. Erinevatel asutustel tuleks astuda toiduvaru moodustamisel ühte jalga, tagada, et varu suurus oleks kriisistsenaariumidega vastavuses ja varu jagamine ka läbi harjutada.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.06.26, 11:16
Uus väetamisloogika aitab saaki paremini kaitsta
Eesti põllumajanduses on väetamisstrateegiad liikumas üha teadlikuma ja paindlikuma suuna poole. Yara on toonud turule uue väetise YaraMila® NPK 13-5-17, mille eesmärk on mitte ainult parandada saagikust, vaid ka muuta põllumeeste mõtteviisi väetamise ajastuse ja koguste osas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele