Täna, 25. veebruari keskpäeval toimus Tartus konverentsi „Tark Maamajandus 2026“ raames pidulik hea tahte deklaratsiooni allkirjastamine, millega Eesti suurimad munatootjad kinnitasid avalikult oma kohustust minna üle puurivabadele munakanade pidamisviisidele hiljemalt 2035. aastaks. Sündmuse korraldas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK).
Seotud lood
Eesti suurimad munatootjad sõlmisid hea tahte deklaratsiooni, millega kohustuvad hiljemalt 2035. aastaks lõpetama puurikanade pidamise. Sektori ühine samm toob kaasa mastaapsed ümberkorraldused ja nõuab järgmisel kümnendil vähemalt 50 miljoni euro suurust investeeringusüsti.
Rimi statistika näitab, et tarbijad eelistavad üha enam puurivabade kanade mune ja viie aastaga on nende müük kahekordistunud, moodustades täna juba ligi poole kõikide munade müügist. Ka munatootjad on sama meelt, et lindude heaolu on oluline, aga nad rõhutavad, et munatootmise üleviimine uude ajajärku nõuab aega ja investeeringuid.
Valminud seaduseelnõu, mille kehtestamisel keelatakse Eestis puurikanade pidamine, kuid jätkub puurikanade munade import Eestisse, võib kahjustada kogu Eesti munatootmissektorit, leiab suurima mahemunatootja, Äntu Mõisa omanik Lauri Bobrovski.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Enimloetud
2
Kumalane ja Nordmel toovad mesinduse hobuadra ajastust tehnoloogilisse tulevikku
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele