Suu- ja sõrataud levib Euroopas – Kreekas tuvastati uus puhang

Veiste viirushaiguste levik Euroopas paneb Eesti loomakasvatajad valiku ette: kas rakendada karmid bioohutusmeetmed või riskida kogu karja tervisega. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu veterinaar Vallo Seera rõhutab, et teadlikkus on küll tõusnud, kuid valvsust ei tohi kaotada. „Taudi puhul lähtuksin mina sellest, et oht on siin samas ning me peame sellega täna ja praegu tegelema,“ ütleb Seera.

Loomataudide ennetuses on inimese roll keskne, leiti arutelul „Kahejalgne – loomataudide suurim risk!?“. Suurimaks mureks peeti teadmatust ja hooletust, mis võib viia massiliste haigestumiste ja hukkamisteni.

Slovakkias tuvastati suu- ja sõrataud Austria piiri lähedal ja Ungaris kahe varasema taudipunkti vahel olevates farmides. Kokku on Kesk-Euroopas tuvastatud üheksa taudikollet, kus on hukatud või hukatakse üle 14 000 veise.

Suu- ja sõrataud jõudis Ungaris juba teise ja Slovakkias neljandasse farmi, nakatunud farmides hukatakse taudi tõttu 7000 looma, teatas põllumajandus- ja toiduamet.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.