Põllumajanduse rahastus liigub piiri peal: pangad näevad riske, aga ka vajadust investeerida
Põllumajandus on pankade vaates korraga nii stabiilne kui ka kõrge riskiga sektor. Ühelt poolt on tegemist elutähtsa valdkonnaga, mille nõudlus ei kao, teisalt on riskid – alates ilmast kuni geopoliitikani – muutunud püsivaks. Märtsi lõpus toimunud Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) infopäeval tõdesid pankade esindajad, et sektor vajab jätkuvalt finantseerimist, kuid otsused põhinevad üha rangemal riskihindamisel.
Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Meelis Annus rõhutas pankade esindajatega kohtumisel, et maaelu ettevõtluse rahastamine ei ole pelgalt finantseerimisküsimus, vaid regionaalse tasakaalu küsimus. Kui majandus koondub üha enam Harjumaale, muutub ülejäänud Eesti areng haavatavamaks. Tema sõnul on MES-i roll aidata investeeringuid ellu viia olukordades, kus tavapärane pangafinantseerimine jääb riskide või tagatiste tõttu napiks. See tähendab, et pankade ja MES-i koostööst sõltub otseselt, kas maapiirkondade ettevõtted saavad areneda või jäävad investeeringud tegemata.
Seotud lood
Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Padjus tõi täna EPKK Teraviljafoorumil esinedes välja, et Eesti põllumajandussektori majanduslik olukord on pingeline: võlakoormus on kõrge, investeeringud languses ning tootlikkus surve all. Samas on positiivseid märke – intressimäärad on langemas ja kui ilm soodustab, võib tänavuse hooaja teraviljasaagikus ületada ka viimase viie aasta keskmise.
Statistikaameti värskelt avaldatud andmete järgi kasvas tänavu jaanuaris Eesti eksport ning import veidi vähenes. See tähendas ka kaubandusbilansi paranemist, mis on üldpildis positiivne, ütles Bigbanki peaökonomist Raul Eamets. Ta lisas, et samas tuleks kindlasti laiendada Eesti ekspordipartnerite geograafiat ja rohkem väärindada kohapeal toodetut.
Kuigi mitmel pool Eestis on ilmastikuolud saagikust tugevalt mõjutanud, ei ole tervikvaates veel põhjust rääkida sektori kriisist. Suuremad ja mitmekesise tootmisprofiiliga ettevõtted suudavad riske paremini hajutada, kinnitab SEB Panga suurklientide osakonna juhataja asetäitja Kaupo Karoles.
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele