Põllul, laudas ja töökojas: Tööinspektsioon võtab kaitsevahendid luubi alla

Tööinspektsioon alustab juulis üle-eestilist sihtkontrolli, mille käigus vaadatakse, kas töötajad kasutavad ohtlikel töödel vajalikke isikukaitsevahendeid. Põllumajandustootjate jaoks tähendab see vajadust üle kontrollida, kas kaitsevahendid on olemas, sobivad konkreetseks tööks ning neid kasutatakse päriselt ka põllul, laudas, töökojas, viljakuivatis või masinate hooldamisel.

Põllumajandus.ee

Loe AI kokkuvõtet

Tööinspektsioon alustab juulis üle Eesti ette teatamata sihtkontrolli, et vaadata, kas ohtlikel töödel kasutatakse nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid. Fookuses on muu hulgas põllu-, lauda- ja töökojatööd, kus esineb kukkumis-, müra-, tolmu-, lõike- või keemiariske. Erko Lelov rõhutas, et kaitsevahendist pole kasu, kui see on vaid paberil või kapis. Tööandjatel soovitatakse üle vaadata riskianalüüs, vahendite sobivus, seisukord, juhendamine ja tegelik kasutamine.

Eraldi tähelepanu all on kukkumiskaitsevahendite seisukord, kasutusaja järgimine ja regulaarne kontroll. See puudutab näiteks töid katustel, redelitel, hoidlate, punkrite, mahutite või muude kõrgemate rajatiste juures.

Eraldi tähelepanu all on kukkumiskaitsevahendite seisukord, kasutusaja järgimine ja regulaarne kontroll. See puudutab näiteks töid katustel, redelitel, hoidlate, punkrite, mahutite või muude kõrgemate rajatiste juures.
Foto: Pixabay

Kontrollide fookuses on töökohad, kus töötajad puutuvad kokku kukkumis-, löögi-, lõike-, müra-, tolmu- või keemiliste ohuteguritega. Põllumajanduses võivad sellised ohud tekkida väga erinevates töödes: masinate remontimisel ja hooldamisel, loomadega töötamisel, taimekaitsevahendite käitlemisel, koristushooajal, viljakuivatis, silo- ja söödahoidlates, kõrgustes töötamisel ning tolmuses või mürarikkas keskkonnas.

Tööinspektsioon kontrollib muu hulgas kaitsekiivrite, kaitsejalanõude, kaitseprillide ja visiiride, kuulmis- ja hingamiskaitsevahendite, kaitsekinnaste, kaitseriietuse ning kukkumiskaitsevahendite kasutamist.

Tööinspektsiooni hinnangul ei piisa sellest, kui kaitsevahendid on ettevõttes olemas. Need peavad olema õigesti valitud, töökorras, kasutusaja piires ning töötajad peavad neid kasutama kogu ohu esinemise aja.

„Kõige ohtlikum kaitsevahend on see, mis on olemas ainult paberil või seisab töö ajal autos, kapis või nurgas. Kiiver ei kaitse, kui see ei ole peas, ning turvarakmed ei hoia kukkumist ära, kui neid ei kasutata õigesti,“ selgitab Tööinspektsiooni ennetuse ja teabe osakonna juhataja Erko Lelov.

Kontroll vahetab paberid tegeliku tööolukorra vastu

Sihtkontrolli käigus külastavad tööinspektorid töökohti üldjuhul ette teatamata. Kontroll keskendub sellele, kuidas töö parasjagu käib, millised ohutegurid töökohal esinevad ning kas kaitsevahendeid kasutatakse nõuetekohaselt.

Põllumajandusettevõtetes võib kontroll puudutada näiteks seda, kas töötajatel on taimekaitsevahenditega töötamiseks sobivad kindad, kaitseriietus, prillid või hingamiskaitsevahendid; kas mürarikkas keskkonnas kasutatakse kuulmiskaitset; kas tolmustel töödel on olemas sobiv hingamiskaitse; kas masinate hooldamisel ja lõiketöödel kasutatakse kaitseprille, kindaid ja jalanõusid; ning kas kõrgustes töötamisel on kukkumiskaitsevahendid töökorras ja õigesti kasutusel.

Tööinspektsioon pöörab tähelepanu ka sellele, kas töötajaid on juhendatud ja õpetatud kaitsevahendeid kasutama. Samuti vaadatakse, kas vahendid on hooldatud, puhtad, kasutuskõlblikud ja nõuetekohaselt hoiustatud ning kas tööandja teeb nende kasutamise üle järjepidevat järelevalvet.

Eraldi tähelepanu all on kukkumiskaitsevahendite seisukord, kasutusaja järgimine ja regulaarne kontroll. See puudutab näiteks töid katustel, redelitel, hoidlate, punkrite, mahutite või muude kõrgemate rajatiste juures.

Tööinspektsiooni järelevalvepraktika näitab, et isikukaitsevahenditega seotud probleemid korduvad: kaitsevahend on vale, kulunud, ebamugav, kasutusaja ületanud või seda ei kasutata järjepidevalt. Sellised olukorrad võivad lõppeda raske tööõnnetuse või pikaajalise tervisekahjustusega.

TASUB TEADA

Tööandjatel on võimalik kutsuda ettevõttesse Tööinspektsiooni konsultant, kes annab nõu ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna loomisel. Teenus on tööandjale tasuta. Konsultandi kutsumiseks saab kirjutada aadressile [email protected].

Mida peaks tööandja enne kontrolli üle vaatama?

Tööinspektsiooni sõnul ei ole sihtkontrolli eesmärk üksnes puuduste tuvastamine. Sama oluline on tõsta tööandjate ja töötajate teadlikkust ning ennetada õnnetusi enne, kui need juhtuvad.

Põllumajandustootjatel tasub enne kontrolliperioodi üle vaadata, kas ettevõtte riskianalüüs vastab tegelikule töökorraldusele ja hooajalistele töödele. Samuti tuleb hinnata, kas kõigile ohuteguritele on määratud sobivad isikukaitsevahendid ning kas need on töötajatele väljastatud.

Üle tuleks kontrollida ka see, kas töötajad on saanud vajaliku juhendamise ja väljaõppe, kas nad oskavad kaitsevahendeid õigesti kasutada ning kas tööandja kontrollib nende kasutamist ka päriselt. Kaitsevahendid peavad olema puhtad, hooldatud, kasutuskõlblikud ja nõuetekohaselt hoiustatud.

Sihtkontrolli tulemuste põhjal koostab Tööinspektsioon ülevaate levinumatest puudustest ja kitsaskohtadest. Sellest on abi ka neile tööandjatele, kelle ettevõtet seekord ei kontrollita, kuid kelle tegevus toimub sarnases riskikeskkonnas.