Maapiirkondadesse töökohtade loomine ja investeeringute meelitamine on sageli keerukas ülesanne, mida aitaks lahendada kvaliteetsete ühistranspordiühenduste loomine, kirjutab Eesti linnade ja valdade liidu ja Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik (Keskerakond).
Tiit Terik.
  • Tiit Terik.
  • Foto: Andres Haabu
Linnaliste ja maapiirkondade vahel haigutab üha suurenev lõhe. Kui võtta elukeskkonna kvaliteediindikaatoriks vaid looduskeskkond, elaksid ilmselt väga paljud mõnes mõnusas metsasalus, jõe või järvekese ääres ja naudiksid elu puhta looduse keskel, selle asemel et päevast päeva kivilinna kõrghoonete vahel kodust tööle, töölt poodi ja taas koduseinte vahele kulgeda.
Püüdsin isegi aastaid tagasi Tallinnast välja, Rapla maakonnas asuvasse maamajja kolida ja tean seetõttu piisavalt hästi, kui tülikas võib olla mistahes aastaajal isikliku sõiduvahendiga hommikuti linna tööle sõita ja igal õhtul pärast tagasi. See eksperiment ei kestnud kaua ja maameest minust ei saanud. Määravaks sai sadu tunde aastas rooliorjust, selle asemel et seda aega konstruktiivselt kasutada.
Päris palju on siiski neid, kes pole veel kogu oma elu linna kolinud ning vaatamata aja- ja energiakulule elavad maapiirkonnas või väikeasulas, kuid käivad iga päev tööl linnas. Mitte et see oleks ilmtingimata nende esimene valik, kuid kui kodukandis puudub kvalifikatsioonile vastav töökoht ning teenuste tase on võrreldes linnaga mahajäänum, polegi väga palju valikuid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele