Tiit Terik • 10 september 2019

Tiit Terik: Rail Balticu lisaboonus – maaelu säilitamine

Maapiirkondadesse töökohtade loomine ja investeeringute meelitamine on sageli keerukas ülesanne, mida aitaks lahendada kvaliteetsete ühistranspordiühenduste loomine, kirjutab Eesti linnade ja valdade liidu ja Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik (Keskerakond).

Tiit Terik.  Foto: Andres Haabu

Linnaliste ja maapiirkondade vahel haigutab üha suurenev lõhe. Kui võtta elukeskkonna kvaliteediindikaatoriks vaid looduskeskkond, elaksid ilmselt väga paljud mõnes mõnusas metsasalus, jõe või järvekese ääres ja naudiksid elu puhta looduse keskel, selle asemel et päevast päeva kivilinna kõrghoonete vahel kodust tööle, töölt poodi ja taas koduseinte vahele kulgeda.

Püüdsin isegi aastaid tagasi Tallinnast välja, Rapla maakonnas asuvasse maamajja kolida ja tean seetõttu piisavalt hästi, kui tülikas võib olla mistahes aastaajal isikliku sõiduvahendiga hommikuti linna tööle sõita ja igal õhtul pärast tagasi. See eksperiment ei kestnud kaua ja maameest minust ei saanud. Määravaks sai sadu tunde aastas rooliorjust, selle asemel et seda aega konstruktiivselt kasutada.

Päris palju on siiski neid, kes pole veel kogu oma elu linna kolinud ning vaatamata aja- ja energiakulule elavad maapiirkonnas või väikeasulas, kuid käivad iga päev tööl linnas. Mitte et see oleks ilmtingimata nende esimene valik, kuid kui kodukandis puudub kvalifikatsioonile vastav töökoht ning teenuste tase on võrreldes linnaga mahajäänum, polegi väga palju valikuid.

Pikalt mõtlema jääda ei saa

Praegu on ka käimas riikliku taristu ja liikuvuse arengukava koostamine, mille üks osa on Rail Balticu trassil regionaalse rongiliikluse lahendamise küsimused. Rail Balticu rakendamine lisaks rahvusvahelisele rongiühendusele ka regionaalse liikluse teenistusse lisab sellele projektile ühe tänuväärt lisamõõtme, mis võimaldab sellest otseselt kasu saada ka meie maapiirkondadel, mida uus raudteekoridor läbib.

Loomulikult on ka siin veel palju lahtisi otsi ja otsustuskohti nii kohalike peatuste suuruse, sellega kaasneva taristu kui rahastamise osas. Kohalikul tasandil tuleb seoses raudtee ehitusega lahendada aga ka muid väljakutseid, näiteks ehituse ajal liikuvate raskeveokite mõju kohalikele teedele, samuti kohalike teede ja viaduktide hoolduse teemad.

Samal ajal on selge ka see, et kõiki kohustusi ei saa panna meie omavalitsuste õlgadele, kelle võimekus on väga erinev, niisamuti kehtib see ka kohalike peatuste väljaehitamisel, kuid ilma omavalitsuste ning riigi ja Rail Balticu projekti elluviijate koostööta pole regionaalsete peatuste arendamine mõeldav. Kohalike peatuste nimekiri on küll eelprojektis markeeritud, kuid täpsemalt tuleb teema üles transpordi arengukava arutelude käigus veel sellel sügisel, millega ärgitan aktiivselt ühinema ja kaasa rääkima kõiki neid omavalitsusi, mille territooriumile on maakonnaplaneeringutega Rail Balticu kohalikud peatused ette nähtud. Kohalikel omavalitsustel on seejuures täita määrav roll, sest kui kohalikud ise peatust prioriteetseks ei pea ja koostöökohti ei otsi, siis vägisi vast keegi ka peatust ehitama ei hakka.

Minu senistes vestlustes kohalike omavalitsuste esindajatega on siiski kõlama jäänud, et peatuste väljaarendamine on ka nende jaoks oluline. Samamoodi on see oluline ka riigi kui terviku vaates – kaasaegne elektrifitseeritud raudtee koos kohalike peatustega on regionaalpoliitilises vaates suur võit, sest paranenud ühendused toovad juurde nii elanikke kui ka ettevõtlust. Praegu on veel aega peatuste küsimust arutada, aga pikalt mõtlema jääda ei saa, sest asi tuleb ära otsustada enne Rail Balticu põhiprojekti valmimist järgneval paaril aastal.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150