Vastukaja: hiidarendust aeti kohalike eest salaja
Väimela kanalaarendajate tegevus ei ole olnud sugugi nii roosiline ja läbipaistev, nagu avalikkusele üritatakse näidata, kirjutab kohaliku ettevõtte AS Rauameister asejuhataja Siret Rantala vastuseks Äripäeva juhtkirjale „Miljarditehase järgne halb uus ilm“ (21.10).
Alguses räägiti modernsest kanalast, mis lähemal süvenemisel osutus 120 meetri pikkuseks kolmekorruselise maja kõrguseks lahtiseks sõnnikuhoidlaks, mis sooviti ehitada 50 meetri kaugusele 400 õpilasega koolist. Ehitusluba anti välja Jäneselaane OÜ-le 10 kuud enne, kui ükski piirinaaber sellest teada sai, ühesõnaga salaja. Lõuna-Eesti Talumuna ja Jäneselaane juhtide kurtmine, et neile on liiga tehtud, tekitab Väimela kogukonnas suurt hämmingut, sest meile püütakse peale suruda projekti, mis on läbi mõtlemata.
Näiteks puuduvad projektis veevõtukoht ja saasteluba, keskkonnaanalüüsis kaotati ära põhjatuul, sest see viiks haisu aleviku poole. Alguses räägiti 60 000 kanast, mis hiljem muutus pooleks miljoniks. Kas sellise arenduse peaks kohalikud inimesed kahel käel vastu võtma? Omavalitsusel ja arendajal puudub igasugune soov kohalikega suhelda. Vald kirjutas järgnevalt: „Kohalikega ei ole mõtet suhelda, sest nad on kanala vastu.“ Ühesõnaga dialoogi eelduseks on kanala täielik aktsepteerimine.
Põhiline on see, et see projekt ei sobi sinna, kuhu seda rajada soovitakse. Kogukonnaga ei ole arendajad ega vald suhelnud, inimesi välditakse ja ainuke suhtluskanal on meedia, kus kurdetakse, kui palju arendajale liiga tehakse.
Palun kõigi Väimela kogukonna inimeste nimel süvenemist teemasse. Siin piirkonnas ei ole olnud loomakasvatust ligi 20 aastat, siin on välja kujunenud hoopis teine elukeskkond. Sellega pidi arendaja ometi arvestama.
Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.
Pollumajandus.ee toetajad:
