Einar Vallbaum: riigi julgeolek algab põllult

Eesti toidutootjad seisavad silmitsi viimaste aastate kõige tugevama kulusurvega, kuid kriisi ajal sõltub toidujulgeolek sellest, kas riik aitab säilitada tootmisvõimekust või kasvatab ettevõtete koormust veelgi, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp.

Eesti põllumehed viivad suvel oma sõnumi maanteede äärde, et hoiatada põllumajanduse arvelt tehtavate kärbete eest. Täna algav üleriigiline plakatikampaania rõhutab, et kohalik toidutootmine ei ole üksnes ühe sektori mure, vaid Eesti igapäevaelu, majanduse ja julgeoleku küsimus.

Toiduliidu aastakonverentsil tõdesid sektori juhid ja poliitikud, et Eestis ei ole täna toidu kättesaadavusega probleemi, kuid süsteemi tegelik vastupidavus pannakse proovile alles kriisis. Suurimad riskid peituvad tarneahelates, ostujõus ja ebaselges vastutuses riigi ning ettevõtjate vahel.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.