Põllumeeste ühistu KEVILI kaotas käibes ja kasumis | Mäo terminali II etapi investeeringud said tehtud
Eesti suurim taimekasvatajate tulundusühistu KEVILI käive oli 2025. aastal 104 miljonit eurot ning aasta varasemaga võrreldes kahanes see ligi 11%. Ka põhitegevustulem aasta varasemaga võrreldes kahanes ja joone alla jäi positiivne tulemus summas 0,6 mln eurot (aasta varem ligi 1,5 mln eurot).
Loe AI kokkuvõtet
“Kokkuvõttes lõppes aasta 11% müügikäibe langusega, mis arvestades viljahindade langust, oli hea tulemus. Üldine KEVILI finantsseis on jätkuvalt stabiilne,” selgus 2. juunil esitatud aruandest. Majandusaasta lõpuks oli ühistus 203 liiget.
Seotud lood
Eesti põldude üldpilt on praegu hea, kohati isegi väga hea, kuid mulla veevaru väheneb kiiresti. Jahe kevad on taimede arengut seni toetanud, kuid soojemate ilmadega kasvab veevajadus järsult ning lähinädalate sademed võivad määrata kogu hooaja käekäigu.
Põllumehed peavad muutunud kliima, kallinenud sisendite ja rangemate taimekaitsereeglitega kohanema kiiremini kui kunagi varem. Saates “Kasvupinnas” räägivad Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas ja põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk, miks ei saa tänapäeva taimekasvatuses enam töötada vanade võtetega ning miks rapsikasvatus nõuab senisest täpsemat agronoomiat.
Suletud Hormuzi väina pärast on väetiste hinnad maailmaturul meeletult kerkinud ja see sunnib kohalikke põllumajandustootjaid otsima nutikamaid lahendusi väetisele.
Teraviljakasvatuses ei määra lõpptulemust enam ainult geneetika või väetamine. Üha enam sõltub saagikus ja kvaliteet sellest, kui edukalt suudetakse kontrollida haigussurvet kogu vegetatsiooniperioodi vältel.
Enimloetud
4
E-Piima päästmiseks pole veel hilja
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
E-Piima päästmiseks pole veel hilja
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele