Kalatööstus kasvatab Ukraina toel hoogsalt käivet

Riik soovib vähendada Eesti kalatööstuste sõltuvust imporditud kalast, seepärast muudetakse vesiviljeluse investeeringutoetuse tingimusi. Uued reeglid aitavad mere- ja mageveekasvandusi kiiremini arendada.

Statistikaameti andmetel müüsid kala- ja vähikasvatused 2025. aastal kaubakala ja jõevähki kokku 1217 tonni ning 6,7 miljoni euro väärtuses. Võrreldes 2024. aastaga suurenes kasvatatud kala müügikogus veerandi võrra, kalamarja müük jäi samale tasemele.

Eesti toiduainete käibemaks peab Eestis toodetud toidule minema soodsamaks, me ei saa konkurentidest kehvemad olla, rõhutas Saare Kala Tootmine OÜ juht Timo Pärn möödnud nädalal toimunud Toiduliidu aastakonverentsil.

Avatud kalasadamate päev tõi tänavu üle Eesti sadamatesse tuhandeid huvilisi, pakkudes võimalust piiluda lähemalt kalanduse ja merelise eluviisi telgitagustesse.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.