Vahtramäe sõnul oli aprill üle ootuste hea kuu, kuid pärast seda on läinud raskemaks. „Mai lõpp ja juuni on olnud väga palju keerulisem,“ sõnas Vahtramäe. Ta lisas, et inimesed on ettevaatlikumad oma aia rajamisega.
Seotud lood
Viimase viiekümne aasta jooksul on laias maailmas aretatud rohkem kui 500 uut pojengisorti. Ühtekokku on sorte, mida meie ilmastikus kasvatada saab, üle 2500.
Sirel tundub esmapilgul liiga tavaline, et sellest kirjutada, sest eks me kõik ole näinud maakodu aiaääres suurt, väljakasvanud hekki, mis sageli pigem kruusateelt tuleva tolmu kinnipüüdmiseks istutatud on. Tegelikult võiks olla aga sirel tõeline aia pärl.
Kevadel rõõmustab toidunautlejaid värske spargel. Kas see ka meil kasvab ja kuidas seda kasvatada?
Infopäeval “Juurköögiviljade kasvatustehnoloogiad ja keskkonnasäästlik taimekaitse“ jagasid häid soovitusi Eesti Maaülikooli aianduse eriala õppejõud ja aianduskonsulent Priit Põldma ja põllumeeste ühistu KEVILI agronoom ja taimekaitsespetsialist Tiiu Annuk.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Enimloetud
6
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele