SIREL - suvealguse õiemeri koduaias

SIREL - suvealguse õiemeri koduaias  Foto: Rein Sander

Sirel tundub esmapilgul liiga tavaline, et sellest kirjutada, sest eks me kõik ole näinud maakodu aiaääres suurt, väljakasvanud hekki, mis sageli pigem kruusateelt tuleva tolmu kinnipüüdmiseks istutatud on. Tegelikult võiks olla aga sirel tõeline aia pärl.

Sirelite maailm on lai ja kaunis. Viimaste aastakümnete jooksul on aretatud imelisi sorte, mis sobivad ideaalselt meie kliimas kasvatamiseks... Viimastel aastatel on meil rohkesti müüdud huvitavate kahevärviliste õitega sirelit ‘Sensation’. Sort aretati juba 1938. aastal. Sellel sirelisordil on suured lillakaspunased lihtõied, krooni serva palistab lai valge vööt. Puhkeb õide pisut hiljem kui teised sordid ja on väga dekoratiivne.

Sireli sortidest kirjutab Kubja Ürditalu peremees Rein Sander

Hariliku sireli (Syringa vulgaris) kodumaaks peetakse Karpaate ja Balkani poolsaare mägesid. Rohkelt õitsevat põõsast on aedades kasvatatud juba ligi 450 aastat. Selle aja jooksul on aretatud üle 2000 erineva sordi. Eestis sai harilik sirel tuntuks umbes paarisaja aasta eest, kõigepealt lillaõieline, seejärel ka valgeõieline vorm. Kõigepealt jõudis sirel mõisaparkidesse ja levis sealt taluaeda. Praegugi on kahvatulillade õitega sirel vanades taluaedades tavaline.Mõned vanad sordid on jätkuvalt populaarsed. Juuni alguses puhkeb rikkalikult õide ‘Andenken an Ludwig Späth’ (‘Ludwig Späth’). Sort aretati 1883. aastal L. Späthi puukoolis Berliinis. Õiepungad on tume-karmiinpunased, õied lihtsad, tume-purpurpunased. Mõni päev hiljem hakkab õitsema valgete täidisõitega sort ‘Mme Lemoine’, mida on samuti siinmail kasvatatud juba üle 120 aasta.Sirel vali õievärvi järgi

Roosades toonides alustab õitsemist täidisõieline ‘Krassavitsa Moskvõ’. Põõsale annavad alguses tooni lillakasroosad õiepungad. Puhkenud valged õied on heleroosa varjundi ja tugeva lõhnaga. Soojal kevadel hakkab põõsas õitsema mai lõpul ning teeb seda kaua ja rikkalikult. Lääne-Euroopas tuntakse sorti kui ‘Beauty of Moscow’ nime all.Omapärane, kuid väga vähe levinud on esimene helekollaste lõhnavate õitega sirelisort ‘Primrose’ (‘Yellow Wonder’), mis on saadud juba 1949. aastal. Põõsas on eriti ilus puhkemise aegu, kuumal kevadel pleekuvad õied päikesepaistelisel kasvupaigal kiiresti valgeks.Kollasekirjude lehtedega ‘Aucubaefolia’ on silmatorkavalt kena lehestikuga, kuid sisemaal õrnuke. Sobib Lääne-Eestisse, saartele ja linna soojemasse mikrokliimasse.

Sort 'Znamja Lenina' on tugeva lillakas-roosa tooniga.  Foto: Rein Sander

Sireli kasvukohaks sobib ideaalselt päikesepaisteline, viljaka pinnasega koht. Pinnase suhtes pole taim nõudlik, sobib neutraalne liivsavimullaga pinnas. Happeline, turbane või kõrge pinnaveega muld sirelile ei kõlba.Sirel kasvab ka kehvemas pinnases, kuid siis tuleb arvestada, et põõsaid tuleb väetada, et saada tumerohelisem ja õierohkem taim. Väetamiseks on hea kasutada kvaliteetseid mineraalväetisi, kevadel näiteks mõnd kloorivaba NPK täisväetist (Cropcare 8-11-23). Sügisel tasub anda fosfori ja kaaliumirikast sügisväetist, et taimed paremini talvituks ja oleksid haigustele vastupidavamad.Sirel talub hästi pügamist, kuid õitseb ohtralt vabakujulisena kasvades. Kui kasvatame sirelit kaunite õite pärast, ei või kõiki oksi kärpida, sest oksi lühemaks lõigates eemaldame ka järgmise aasta õisikupungad. Sobiv aeg sireliheki pügamiseks on kohe pärast õitsemist.Harilik sirel paljuneb juurevõsudega, sordilisi taimi aga poogitakse ja juurevõsudega paljundades neist sordiehtsaid taimi enam ei saa. Harvem kasvatatakse meil omajuurelisi sordilisi sireleid, mida saab ka juurevõsudega paljundada. Hariliku sireli pistikud juurduvad halvasti. Kui on siiski soov mõnd huvitavat hariliku sireli sorti paljundada pistikust, siis võta selleks õitsemise ajal äralõigatud 10–15 cm pikkused poolpuitunud pistoksad. Kergem on pistikutega paljundada ungari sirelit ja madjari sirelit.Istuta sirel väikese rühmana murus või kujunda neist vabakujuline hekk.

Sirelimaa Läti

Eestis on olemas mitu ilusat sirelikogu. Kes tahab aga sirelisortide üliküllusest täit elamust saada, peaks mai lõpus ette võtma teekonna Kuramaale. Dobele äärelinnas paikneb Pēteris Upītis’e aed – Läänemeremaade suurim sirelikogu. Upītis (1896– 1976) hakkas oma sirelikogu rajama küpse mehena, 61 aasta vanuses. Elada oli tal siis jäänud veel 19 aastat.Praegu hõlmab sireliaed kümnendiku Dobele katsejaama pindalast, umbes 4 hektarit. Selles kasvab paarsada erinevat hariliku sireli sorti ja veel muid liike. Mai lõpus ja juuni alguses puhkevad kümnetes eri toonides valged, roosad, lillad ja punased õiekobarad, õhku täidab uimastav sirelilõhn. Ilusa ilmaga on mõnel õhtul aias kontsert.Rahvusvaheliselt levinud sirelisortide kõrval kasvab aias hulk Lätis aretatud sirelisorte. Aretajad on neile andnud poeetilised lätikeelsed nimed, mis omainimestele ütlevad rohkem kui meile: ‘Dobeles Sapņotājs’ (Dobele Unistaja), ‘Gaistošais Sapnis’ (Helge Unelm), ‘Jaunkalsnavas Nakts’ (Jaunkalsnava Öö), ‘Vidzemes Debesis’ (Liivimaa Taevas) ja ‘Pērļu Zveinieks’ (Pärlipüüdja). Täidisõieline roosa ‘Gaiziņkalns’ on saanud nime Läti kõrgeima mäe järgi. Lihtõieline, kuid hiiglaslike õiekobaratega on ‘Imants Ziedonis’. Neid sorte leidub mitmes Läti puukoolis, kõigepealt muidugi Dobeles ja Kalsnavas.

'Pērļu Zveinieks' Dobelese puukoolis.  Foto: Rein Sander

Kõige tavalisem harilik sirel võib aastatega isegi 5–6 m kõrguseks kasvada.

Jaga lugu:
Seotud lood
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150