Autorid: põllumajandus.ee, Põllumajandus.ee • 2. juuni 2016

AIANDUSSEKTOR: Koostöökarid ja –võimalused

Tootjatelt oodatakse suuremat mahtu, kauplejatelt taimede eest hoolitsemist.
Autor: Meelika Sander-Sõrmus

Tootjatelt oodatakse suuremat mahtu, kauplejatelt taimede eest hoolitsemist.

Kuigi igal aastal lisandub taimemaailma hulgaliselt uusi sorte ja aretusi, mis on paremad, kaunimad ja haiguskindlad, pole taimede müümine Hansaplant Aianduskeskuse juhataja Indrek Naudi sõnul enam nii lihtne kui 15-20 aastat tagasi, mistõttu on koostöö taimede kasvatajate ja kauplejate vahel muutunud kriitiliselt oluliseks.

Nõrk külg tootemahud ja logistiline paindlikkus

Aeg-ajalt on Naudi sõnul Eesti tootjate ja kauplejate vahelise koostöö kitsaskohaks õige sortimendi ja koguste kokku sobivus
Autor: Äripäev AS

Ka Bauhofi ostudirektori Kaia Palumaa sõnul on hetkel koostöö nõrgaks küljeks tootemahud, mis kataksid ära firma kauplusevõrgustiku (kuhu kuulub hetkel 13 poodi ja veebikanal) vajaduse, ning logistiline paindlikkus, seda just väikeste või alustavate ettevõtete puhul.  „Samuti näeme, et paranemisruumi on kauba infoga rikastamisel – pakkumises võiks kindlasti olla EAN-koodid, infomaterjalid ja toodete pildid,“ lisas Palumaa.

Kiirus ja professionaalsus tagab edu

Aianduskaupluste nõudmised ja tootekriteeriumid tootjatele sujuva koostöö edenemiseks on erinevad. „Hansaplant Aianduskeskuses müüdavad lilled, istikud peavad kõigepealt vastama kindlatele kvaliteedinõuetele. Oleme need kriteeriumid ise seadnud ja meie koostööpartnerid neid teavad. Kogused ja mahud lepime eraldi kokku vastavalt kaubagruppidele kuni pool aastat enne hooaja algust. Lisaks sellele peavad tooted olema varustatud vajaliku müügiatribuutikaga: etiketid, ribakoodid, fotoetiketid, vajadusel taimepassid,“ selgitas Naudi.

Aianduskeskus Hortes ootab tootjatelt lisaks kvaliteetsetele toodetele ja nende korrektsele märgistusele veel turundusjuhi Birgit Jõgeva sõnul elektroonilist arvete edastamist, piisava suurusega partiisid, et tagada korduvtellimuste võimalikkus ja teostamise kiirus. „Suureks plussiks on, kui tootja korraldab transpordi ise. Eestis on transport valdavalt tootja poolt, rahvusvaheliste firmade puhul peab selle ise korraldama,“ täpsustas Jõgeva.

Bauhofi ostudirektori Kaia Palumaa sõnul on nende jaoks plussiks, kui on võimalik enne sisseostu näha ja tutvuda tootenäidistega. „Suureks eeliseks on ka see, kui hankija on nõus kaasa lööma meie turundus- ja müügikampaaniates. Ühised kampaaniad tagavad piisavad müügimahud ja aitavad uusi põnevaid sorte ja liike tarbijatele paremini tutvustada,“ täpsustas ta.

Enamikel tootjatel on Jõgeva sõnul soovitud tingimused täidetud, sest kõik suuremad poed ja kaupluseketid nõuavad seda. Harva tuleb tema sõnul ette, et tootja ei suuda tagada mahtu või edastada arveid elektrooniliselt. „Nendega me koostööd ei alusta või siis viivad nad oma firmas muudatused sisse. Neid juhtumeid on vähe,“ mainis Jõgeva ja lisas, et kes vähegi tahab jalga ukse vahele saada, see leiab ka lahendused.

Hea väljanägemine ei taga alati kvaliteeti

„Kauplejal on seoses taimedega vähe kohustusi,“ nentis Jõgeva. „Peame taimi kastma, kallimate taimede puhul teostame kahjuritõrjet. Ühtlasi oleme meie kohustatud vastama inspektsiooni päringutele taimepasside osas. Taimed peab passidega varustama küll tootja, kuid meie vastutame. Tavaliselt kontrollime ettevõtja tausta juba koostööd alustades. Lisaks on meil jaekaubandusettevõttena tarbijaõigustest tulenevad kohustused.“

Hansaplanti juhataja Indrek Naudi toob lisaks seadusest tulenevatele nõuetele kauplejatele veel välja aga ka hea äritava, millest tuleb kinni pidada. „Klient peab alati saama lilli ja istikuid müüvatest aianduskeskustest ja muudelt kauplejatelt hea väljanägemisega terved taimed. Haiged taimed on juba väliste tunnuste põhjal võimalik eristada,“ rääkis Naudi.

Seejuures on muidugi ka erandeid. Kõik probleemid taimedega ei pruugi Naudi sõnul koheselt välja lüüa. Näiteks mullapallidega taimede, paljasjuursete hekitaimede ja värskelt potti istutatud taimede probleemid võivad avalduda alles mitu kuud hiljem. „Seepärast tuleks alati taimede ostmisel eelistada müügikohti, kus taimede hooldus on perfektne ja kõikide taimede üldine visuaalne pilt laitmatu. See oleks esmane ja kõige usaldusväärsem kriteerium koha valikul. Odavad taimed tänavalt tähendavad tihti kahekordseid väljaminekuid taimede soetamisel,“ nentis ta.

Head IT-lahendused – koostöö üks võlusõna

Ühises koostöös on trendina Eesti tootjate poolel tekkimas veel kauba tagasivõtu võimalus, kui taimed pole enam müügikõlbulikud. Tootja paneb need oma kompostihunnikusse ja kauplejal on mahakandmisi selle võrra vähem. „Koostöö Eesti tootjate paraneb pidevalt, kuna siinsete ettevõtete materjal-tehniline baas on tunduvalt arenenud ja areneb edasi, taimed on kvaliteetsed ning saavad valmis üha täpsemalt. Hollandist on võetud üle know-how, näiteks tootmistehnikad,“ sõnas Jõgeva ja lisas, et enam pole taimede kvaliteedis suurt vahet. See vahe tuleb välja üksnes hinnas ja transpordikuludes. Lisaks arenevad järjest ka koostööks vajalikud IT-lahendused – tellimuste edastamise, laoseisu jälgimise, arvete elektrooniline edastamise võimalused.

Kauplejate ja tootjate soovitused sujuvaks ühiseks koostööks

1) Kaupleja ja kasvataja peaksid olema lõpptarbijale orienteeritud innovaatilise mõtteviisiga.

2) Kõik koostöös tehtavad tegevused peaksid olema suunatud kliendi huvidest lähtuvalt ja orienteeritud efektiivsusele ning pikaaegsele koostööle.

3) Kaupleja-kasvataja koostöös planeeritakse sortiment järgnevateks perioodideks, lähtudes lõpptarbija soovidest ja uusimatest trendidest.

4) Toimub regulaarne informatsiooni vahetus nii uute toodete, transpordivõimaluste kui trendide osas.

5) Efektiivse ja kiire kaubavahetuse huvides varustab tootja kogu oma kauba vajaliku müügiatribuutikaga – etiketid, ribakoodid, toote- ja meeleolufotod müügimaterjalides kasutamiseks jm vajalik info. Samuti on tootja paindlik kaupade transportimisel. Kaupleja aga tagab kaupade kiire müügisaali jõudmise, hoolduse, professionaalse müügitöö kohapeal jm.

6) Tootja on võimeline tagama piisavad kaubamahud ning on paindlik ja kiire lisakauba tarnimisel.

6) Toimub korrektne ja täpne arvepidamine ühikute liikumise üle, samuti tagasiside andmine, analüüs.

7) Ühise veebiplatvormi ehitamine, kus lõpptarbijal on võimalus siseneda läbi kaupleja veebipoe kasvataja lattu ja seal taimed reserveerida. See tagab operatiivse koostöö.

8) Toimub regulaarne kaupleja koolitamine tootja poolt, sest klienditeenindajad on need, kes edastavad vajalikke teadmisi lõpptarbijale.

9) Toimib koostöö ühiste kampaaniate ja tooteesitluste korraldamiseks.

10) Kõigi kokkulepete aluseks on kirjalikud lepingud mitte suusõnalised lubadused.

Allikad: Indrek Naudi, Kaia Palumaa, Karol Kõrm, Annela Orasi

Karol Kõrm: riskid tootja poole kaldu
Autor: Äripäev AS

Riskid tootja poole kaldu

Taimekasvatajate sõnul on suurte kauplejatega koostöös neil tunduvalt suuremad riskid – lepingute puudumise ja suusõnaliste kokkulepete korral võib kaup kergelt katki jääda.

Kauplejatelt oodatakse hoolt

Kitsaskohad koostöös

Kui poes on taim hoolduseta jäänud, ei lähe ostjal hiljem seetõttu kasvama või on väga kidur, siis kuidas peaks sel juhul tarbijana käituma, kui omalt poolt on kõik vajalik tehtud?

Pille Kalda, Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert:

Murede korral tuleb tarbijal pöörduda kaupleja poole, kellega koos tuleks leida probleemile lahendus. Kui müüja pole 15 päeva jooksul kirjalikult vastanud või kui see vastus tarbijat ei rahulda, saab tarbija abi tarbijakaitseametist, kel on võimekus eelkõige vaadata tehingu õiguslikku poolt. Kahtlemata on istikute või seemnete eduka kasvatamise juures olulised ka erinevad välistegurid ehk kasvutingimused. Nende kvaliteedi üle teeb järelevalvet Põllumajandusamet, kellelt saab vajadusel infot ja nõu.

 

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150