Raimond Strastin: Võtame aiandussektori arengut takistava piduri maha

Mõeldes Äripäeva palvel tagasi aiandusaastale 2015 ja Eesti Aiandusliidu tegemistele möödunud aastal, valdavad mind vastandlikud tunded - oli häid asju mis head meelt valmistavad, aga oli ka mitte nii häid asju, mis ei õnnestunud ja mõningaid uusi arenguid, mis väga murelikuks teevad. Saagiaasta oli erinevate kultuuride lõikes keskmine või pisut üle selle, nagu tavaliselt taimekasvatuses rääkis kaasa kõikide ettevõtete virtuaalne osanik nimega ILM ja Eesti regioonide suur klimaatiline erinevus aasta lõikes. Avamaal kasvav maasikas ja köögivili sai mõnes regioonis kõvasti kahju, kuid õnneks mitte fataalselt. Oli lõpuks ka saaki, mida realiseerida. Põllumajanduses ei ole praegu kerged ajad, mitu sektorit on raskustes. Aiandussektori ettevõtted on pidanud aastaid tegutsema vabaturu tingimustes ilma toetusteta ja julgen arvata, et on märksa vähem haavatavad turul toimuvate tavapäraste languste-kõikumiste tõttu. Olen nõus nendega, kes ütlevad, et toetused on saatanast kuna toetuste maksmisel tavapärane majandusloogika enam ei toimi. Turuosalised muutuvad laisaks ja mugavaks, kui mingil arusaamatul põhjusel raha külvatakse. Paraku oleme olukorras, kus tuleb hundi moodi "karjas kaasa ulguda" ja toetustest osa saada, kuna tegemist ajalooliselt kehtiva EL tavaga. Kui aga raha anda ei tahaks nagu Tõnisson "Kevade" filmis ja kodust ära minna ka ei õnnestu, peab riik sektori arengule kaasa aitama muul moel. Riik peab olema paindlik ja avatud aruteludeks ettevõtjatega, paraku see erinevatel põhjustel ei taha õnnestuda. Miks? Minu arvates seetõttu, et ei osata või ei taheta kuulata ettevõtjaid kes ettevõtluskeskkonna muutusi väga hästi tajuvad. Või siis on otsustaja jäänud eluvõõraks. Sarnases olukorras oli taasiseseisvunud Eesti riigi algusaastail tänane 45+ generatsioon, kes üliõpilasena Soomes maasikaid korjamas käis. Rabati tööd teha ja tuldi tolle aja kohta korraliku töötasuga tagasi, mõni jõudis isegi suvise teenistuse eest odava auto soetada. Ja kõik olid rahul - töötaja sai palga mis tema riigis oli suur raha ja Soome tööandja sai saagi koristatud. Eestil on aeg saada väljarändajate maast paindliku töösuhtega tööjõu palkajaks maaks, kuhu tahetakse tööle tulla ja kus riik usaldab töösuhte sõlmimisel ettevõtjat. Mõistan neid, kes kuulutavad, et ainuõige lahendus on luua nn. "intelligentseid ja kalleid" töökohti, tuua Eestisse ainult tippspetsialiste. Aga palun arvestada siis veel ühte olulist faktorit, mis sellises olukorras täiesti ootamatult tekib aianduse ja põllumajanduse jaoks laiemalt - kõik need Eestisse saabunud valgekraed tuleb ka ära toita! Reeglina soovivad nad tarbida kohalikku värsket toitu ja tarbida kohalikke teenuseid, on nõus värske ja kvaliteetse toidu eest ka paremat hinda maksma.

Normaalsed saagid.

Eelmisel aastal avanesid esimesed MAK-i toetusmeetmed, mis peaksid vähemalt osaliselt leevendama aiandussektori ettevõtete investeeringute nälga. Aastaid kestnud toetuste puudumine sektoris sai läbi ja meetmetele juurdepääs ettevõtetele tagatud. Maaeluministeeriumiga koostööd hindan siinkohal heaks.Kõik ei ole halvasti.

Eesti isevarustatuse tase värskete köögiviljadega 2014. a

80% - 100% - söögipeet, kaalikas, porgand, kapsas 70% - 80% - kurk20% - 30% - tomat, sibulEesti isevarustatuse tase värskete puuviljade ja marjadega 2014. a

80% - 100% - must sõstar, punane ja valge sõstar, karusmari, vaarikad, maasikad 20% - 30% - õunad ja pirnid, ploomid alla 20% - kirsid, muud puuviljad ja marjadAllikas: www.agri.eeTOETUSED AIANDUSETTEVÕTJALE

Millised on MAK 2014-2020 võimalused aiandussektori ettevõtjale?

Inimressurss:Teadmussiirde meetmes on aiandussektori jaoks ette nähtud eraldiseisev pikaajaline programm.Teadus- ja arendustegevus:Koostöö-meetmes on innovatsiooniklastri toetust võimalik saada aiandussaaduste tootmise ja töötlemise valdkonnas.Ühistegevus:Aiandussektori puhul on oluline senisest enam kasutada ühistegevuse ja toodangu väärindamise võimalusi - maaelu arengukava pakub selleks mitmeid võimalusi, näiteks läbi kvaliteedikavade, tootjarühmade loomise, lühikese tarneahela jms.Investeeringud:Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks meetmes saab aiandussektor taotleda toetust liikuva tehnika jaoks (sõltumata ettevõtte suurusest). Samas meetmes on aiandussektorile ette nähtud lisapunktid projektide hindamisel.Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse raames on aiandussektorile samuti ette nähtud lisapunktid projektide hindamisel, sama eelistus on ka noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse raames.Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks meetmes on ühistute eelarveümbrikus aiandussektorile ette nähtud lisapunktid projektide hindamisel, lisaks on aiandussektorile ette nähtud kõrgem toetusmäär.Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu meetmes on viljapuu- ja marjaaedadel ning puukoolidel niisutusinvesteeringutel uusi võimalusi.Nüüd aiandustootjale ka pindalatoetusedUue meetmena lisandus maaelu arengukavasse keskkonnasõbraliku aianduse toetus, mille raames toetatakse keskkonnasõbralikku puuvilja- ja marjakasvatust ning köögivilja-, ravimtaime-, maitsetaime- ja maasikakasvatust.Võrreldes eelmise perioodiga on laiendatud kohalikku sorti taime kasvatamise toetuse ulatust, lisandunud on terve rida toetatavaid kohalikke põllukultuure ning puuvilja- ja marjasorte.Uuri lisa PRIA kodulehelt: www.pria.ee

Raimond StrastintegevjuhtEesti Aiandusliit