Maaülikooli esitatud ettepanekuid kliimaseadusega seotud õigusaktide paketti suures osas arvesse ei võetud − kui metsandussektorilt oodatakse olulist panust, peaks seadustes olema ka selged juhised, kuidas seda saavutada, leidis Maaülikooli metsandus- ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp.

- Marku Lamp
- Foto: Eesti Maaülikool
Lamp rääkis saates “Mets ja majandus”, et Maaülikooli teadlased on põhjalikult analüüsinud kliimaseadusega seotud õigusaktide paketti, mida hiljuti avalikkusele esitleti. Tema hinnangul käsitletakse seal metsanduse teemat ebapiisavalt. "Suureks üllatuseks on see, et metsandust peaaegu üldse ei mainita, kuigi aastaks 2050 loodetakse metsandusest olulist panust kliimaeesmärkide saavutamiseks," tõdes Lamp.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.