Maaülikooli esitatud ettepanekuid kliimaseadusega seotud õigusaktide paketti suures osas arvesse ei võetud − kui metsandussektorilt oodatakse olulist panust, peaks seadustes olema ka selged juhised, kuidas seda saavutada, leidis Maaülikooli metsandus- ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp.

- Marku Lamp
- Foto: Eesti Maaülikool
Lamp rääkis saates “Mets ja majandus”, et Maaülikooli teadlased on põhjalikult analüüsinud kliimaseadusega seotud õigusaktide paketti, mida hiljuti avalikkusele esitleti. Tema hinnangul käsitletakse seal metsanduse teemat ebapiisavalt. "Suureks üllatuseks on see, et metsandust peaaegu üldse ei mainita, kuigi aastaks 2050 loodetakse metsandusest olulist panust kliimaeesmärkide saavutamiseks," tõdes Lamp.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.