Maaülikooli esitatud ettepanekuid kliimaseadusega seotud õigusaktide paketti suures osas arvesse ei võetud − kui metsandussektorilt oodatakse olulist panust, peaks seadustes olema ka selged juhised, kuidas seda saavutada, leidis Maaülikooli metsandus- ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp.

- Marku Lamp
- Foto: Eesti Maaülikool
Lamp rääkis saates “Mets ja majandus”, et Maaülikooli teadlased on põhjalikult analüüsinud kliimaseadusega seotud õigusaktide paketti, mida hiljuti avalikkusele esitleti. Tema hinnangul käsitletakse seal metsanduse teemat ebapiisavalt. "Suureks üllatuseks on see, et metsandust peaaegu üldse ei mainita, kuigi aastaks 2050 loodetakse metsandusest olulist panust kliimaeesmärkide saavutamiseks," tõdes Lamp.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.