Roositalu sõnul on viimastel kuudel sadanud kohati kahe päevaga maha terve kuu jagu vihma, mis tekitab maasikate sisse hallitust. “See vihm tegi meeletut kahju, põhiistandikud, mis on vanemad, eelmine, üle-eelmine aasta rajatud, seal ikkagi pool läks vao vahele,“ rääkis ta Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Seotud lood
Juba homme toimuv põllumajandussektori aktsioon „Põllumajandus ristteel“ toob põllumehed üle Eesti traktoritega linnadesse. Joosepi Talu juhatuse liige Ranet Roositalu ütleb, et tegemist ei ole protestiga, vaid selge ja väärika sõnumiga: Eesti põllumajandus ei vaja erikohtlemist, vaid võrdseid tingimusi Euroopa ühisel turul.
Sajad hooajatöölised, kümned tonnid marju päevas ja ilm, mis ei küsi luba. Maasikakasvatus näib kõrvalt vaadates lihtne, kuid tegelikkuses määravad tulemusi tegurid, mille üle tootjal kontrolli ei ole.
Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) andis eile, 9. novembril Harjumaal Siidrifarmis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lõikuspeol üle 2023. aasta aunimetused parimatele maamajandusvaldkonna tegijatele.
Sel aastal erakordselt vara valminud maasikad jätsid paljud Eesti inimesed kodumaisest marjast ilma. Varem valmivad ka vaarikad ja sõstrad ning ka nende hooaeg jääb talunike hinnangul sama lühikeseks kui maasikalgi. Samas kasvab suvisel ajal turgude külastatavus 30 protsenti.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele