Tugev vihm pidurdas maasikakasvataja müügihoogu. “See tegi meeletut kahju”

Juba homme toimuv põllumajandussektori aktsioon „Põllumajandus ristteel“ toob põllumehed üle Eesti traktoritega linnadesse. Joosepi Talu juhatuse liige Ranet Roositalu ütleb, et tegemist ei ole protestiga, vaid selge ja väärika sõnumiga: Eesti põllumajandus ei vaja erikohtlemist, vaid võrdseid tingimusi Euroopa ühisel turul.

Sajad hooajatöölised, kümned tonnid marju päevas ja ilm, mis ei küsi luba. Maasikakasvatus näib kõrvalt vaadates lihtne, kuid tegelikkuses määravad tulemusi tegurid, mille üle tootjal kontrolli ei ole.

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) andis eile, 9. novembril Harjumaal Siidrifarmis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lõikuspeol üle 2023. aasta aunimetused parimatele maamajandusvaldkonna tegijatele.

Sel aastal erakordselt vara valminud maasikad jätsid paljud Eesti inimesed kodumaisest marjast ilma. Varem valmivad ka vaarikad ja sõstrad ning ka nende hooaeg jääb talunike hinnangul sama lühikeseks kui maasikalgi. Samas kasvab suvisel ajal turgude külastatavus 30 protsenti.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.