Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 18. august 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

CM: Suurem teraviljasaak toodab ka rohkem põhku

Teraviljasaagid on viimastel aastatel jõudsalt suurenenud ja seoses sellega on kasvanud ka põhumassi hulk. Et järgmisel aastal saaki saada, tuleb selle põhuga aga midagi ette võtta.

Segafarmipidajad koristavad põhu põllult ja kasutavad seda loomade söödaks ning allapanuks, tootes põhus sisalduvad toitained sõnniku või lägana põllule tagasi. Teistel teraviljakasvatajatel tuleb põhk segada põllu pindmise kihiga vahekorras 1 tonn põhku = 2 cm harimissügavust. Selleks on toodetud mitmeid häid tööriistu, kuid põhu saagikuse suurenemisel ei saavuta need enam ettenähtud tulemust. Suure põhumassi õiges vahekorras mullaga segamiseks peab olema ettenähtud töösügavusega mullaharimisriistaks käppkultivaator või suure kettaga rullrandaal ning kasutada võib ka tavamullaharimise tehnoloogiat ehk kõrrekoorimine + künd.

Aasta-aastalt muutuvad järjest suuremaks suured põllumajandusettevõtted ning aina enam kaovad väiksemad põllupidajad. Eesti statistika järgi omavad ca 10% põllumajandusettevõtteid 75% haritavast maast. Aga mida suuremaks lähevad põllupinnad ettevõttes, seda suuremaks paisub ka traktoripark.

Nii tekib kindlasti ühel hetkel küsimus: missugune mullaharimismasin soetada? Seda on üheselt raske öelda, sest alati tuleks oma masinaparki vaadata nii vastavalt praegusele olukorrale kui ka  tuleviku seisukohalt. Siiski jääb õhku küsimus: kas väikese või suure kettaga rullrandaal või käppkultivaator või hoopis tavatehnoloogia või hoopis otsekülvi viljelemine? See sõltubki just konkreetsest olukorrast, põllupinnast, mulla struktuurist, põhumassist ja traktoripargi suurusest.

Millal ja miks eelistada rullrandaali?

Eelmisel aastal kirjutasime artikli käppkultivaatorist, propageerides seda kui suurepärast suunda põlluharimisel. See ongi nii jätkuvalt oludes, kus huumusekiht on piisav, et harida põldu kuni 30 cm sügavusel.

Eesti on küll väike riik, kuid meie mullastik on oma lõimiselt ja huumusekihi sügavuselt väga erinev: mõnes piirkonnas on vaid 20 cm huumust ja juba saaks paasi kaevandama hakata. Sellises piirkonnas ei ole 25-30 cm sügavale ulatuvate masinatega midagi peale hakata, vaid see oleks ressursi raiskamine. Samuti on erilised piirkonnad savimullad, kus harimine peab olema väga täpselt ajastatud, kuna vastasel korral on maapind kuivanud ja kõva. Sellistel põllumassiividel on rullrandaal üheks sobilikumaks masinaks, sest ketastega tööriist suudab savikamakad alati purustada ja peenestada.

Kõiki neid asjaolusid – huumuse sügavus, suur põhumass ja traktoripargi hobujõudude kasv – arvesse võttes on Lemkeni insenerid arendanud täiesti uue kontseptsiooniga mullaharimismasina rullrandaali Rubin 12, mis on veelgi suurema kettaga ja veelgi raskem kui eelneva põlvkonna Rubin 9, vajades ka sedavõrd rohkem hobujõude. Uus randaal harib põldu kuni 20 cm sügavuselt ja suudab väga suuri põhumasse mullaga segada. Rubin 12 muudab töö palju lihtsamaks ja töökindlamaks tänu paljudele uuendustele nii ketaste kinnituse kui ka tasanduspiide ja äkke reguleerimise osas võrreldes eelmise põlvkonna Rubin 9-ga. Samuti on töösügavuse reguleerimine hüdrauliline, mis võimaldab sujuvalt muuta töösügavust tööajal hästi lihtsalt hüdrosüsteemi kaudu.

Kas siis 30 cm ja enama huumusekihi juures eelistada ketas- või käppkultivaatorit? Käppkultivaator on passiivse tööorganiga ja randaalid on aktiivse tööorganitega masinad. Passiivse tööorganiga mullaharimisriistal kuluvosade kulumine kasvab töökiiruse kasvuga kardinaalselt, näiteks tehti katse Rootsis adraga, kus künti 6 km/h teatud arv hektareid ja seejärel vahetati terad ning peitlid ära uute vastu ja künti kiirusega 9 km/h sama kogus hektareid. Mis selgus? Kulumine kasvas 50%!

Rubin 12 toodetakse rippes jäikadena 3 ja 4 meetriseid ning järelveetavaid 5- ja 6-meetrise töölaiusega masinaid. Uus Rubin 12 on mõeldud nii esmaseks kõrrekoorimiseks kui ka järgnevaks sügavamaks harimiseks. Masin sobib eriti hästi töödeks rasketel muldadel ning tingimustes, kus pinnast peab segama intensiivselt kogu masina töölaiuses ja ettenähtud töösügavuses.

Vaata lisa: www.konekesko.ee

 

 

Uus Rubin 12 on mõeldud nii esmaseks kõrrekoorimiseks kui ka järgnevaks sügavamaks harimiseks
Foto: Kati Plaamus Konekesko Eesti AS turundusjuht
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960