Hüdroõli võib kahjustada vooliku sisepinda

Selleks, et vähendada keemilist mõju hüdraulikavoolikute sisepinnale, saavad seadmete operaatorid rakendada erinevaid meetmeid. Kõige tähtsam on tagada, et hooldustööde ajal ei segata kokku mittesobivaid aineid. Seetõttu on parimaks lahenduseks süsteemis õlivahetus sama marki õliga, mida kasutati seni.

Kui osutub vajalikuks muuta õli marki või tarnijat, rõhutavad paljud spetsialistid, et kindlasti tuleb veenduda, et teise tootja standardõli, näiteks HANSA-FLEXI HLP-õli sobib kasutamiseks teie süsteemiga. Keemilise mõju osas tuleb arvesse võtta ka hüdroõli töötemperatuuri. Mida kõrgem õli temperatuur, seda agressiivsem võib olla selle mõju vooliku sisepinnale. Üks põhjus, mis õli temperatuuri võib järsku tõusta on õlitaseme langus. Kuna õlitase on madalam, jõuab hõõrdepindadele vähem õli ja hõõrdumisel tekkiv lisasoojus põhjustab õli oodatust kiiremat kuumenemist. Selle vältimiseks on tõhus ja lihtne ohutusabinõu regulaarne õlitaseme kontrollimine.

Rusikareegel on, et õli temperatuuri tõus 10° C võrra vähendab mineraalhüdroõli kasutusiga 50% võrra. Siin mõjuvad kaks peamist tegurit: üheks oluliseks näitajaks on pindadevahelise õlikihi paksus, mis sõltub temperatuurist. Õli viskoossus temperatuuri tõustes väheneb, mis võib põhjustada pindade suurema kulumise. Abrasiivsed osakesed võivad soodustada õli katalüütilist oksüdeerumist. Ka temperatuur mängib õli vananemisel olulist rolli. Soojuslik ülekoormus tekitab happelisi vananemisprodukte. Kui hüdrosüsteemis on samal ajal vett, tekitab see happelise segu, eriti kui HEES õlide puhul, ja see võib olla väga agressiivne vooliku sisepinna suhtes.

Kui hüdrosüsteemis on õhku, on see ohtlik ka vooliku sisepinna suhtes. Igas õlis on teatud kogus õhku. Niikaua kui süsteemis olev õhk lahustub õlis ära, ei muuda see õli omadusi. Õhu olemasolu süsteemis muutub kriitiliseks küllastuspunkti ületamisel (st kui õlis on 8–12% õhku). See tekitab väikeseid õhumulle, millel võib hüdrosüsteemile olla väga kahjulik mõju. See mittelahustunud õhk põhjustab väikeseid plahvatuslaadseid reaktsioone ehk nn kavitatsiooni, mille käigus tekkivad rõhutipud, mis rebivad vooliku sisepinnast välja väikeseid materjaliosakesi. Hüdroõli, mille töötemperatuur on liiga kõrgel vananeb varem ja kaotab oma viskoossuse kiiremini. Seadme operaator peaks jälgima, et rõhu all olevas töövedelikus ei teki väikeseid õhumulle. Õhumullide tekkimisele viitavad hüdraulikaseadme talitlushäired ja nõuab kohest ja otsustavate parandusmeetmete rakendamist. Õhk võib sattuda hüdrosüsteemi mitmel erineval viisil, näiteks madala õlitaseme või lekkiva vooliku tõttu. Tõhusaks ettevaatusabinõuks on kruviklambrite sagedane kontrollimine.

Elastomeerid on pehmed materjalid, seetõttu ei ole nad tahketele osakestele eriti vastupidavad. Kui süsteemi on sattunud tahkeid osakesi, hakkavad need vooliku sisepinda kulutama. Tahked osakesed võivad süsteemi sattuda õli lisamisel või asendamisel. Seetõttu soovitavad eksperdid kasutada ainult filtreeritud õli. Süsteem võib tahkete osakestega saastuda ka remondi käigus. Selle tõttu on väga oluline töökoha puhtuse tagamine. Süsteemis tohib kasutada ainult puhastatud hüdrovoolikuid ja torusid. Kulumist ei tekita ainult komponentide ülekoormamine. Oluline mõju on ka temperatuuril, õhul, veel ja õlil. Hüdrovoolikute pikk kasutusiga ei ole juhuslik, vaid sõltub sellest, kui hästi kahjulikke tegureid tuvastatakse ja kõrvaldatakse.