Mulla positiivne bilanss on põllu väärtuse alus

Mihkel Rünkaru, AS LandCredit hindaja, sõnul tuleb maa hindamisel ja väärtuse säilitamisel igakülgselt arvestada sellega, kuidas ajas mullastiku näitajad muutuvad pärast erinevate kultuuride kasvatamist. „Põllumehe põhiküsimus on kuidas hoida mullastiku huumuse bilanssi positiivsena, mikroorganismide ehk toitainete rikkana, mitte kahanevalt,“ selgitas Rünkaru.

Foto on tehtud 04.09.2019 põllul, kus 25.07.2019 oli koristatud talinisu ja pildi tegemise hetkel kasvas valge ristik. Talinisu külvati 2.09.2018 koos valge ristiku allakülviga. Järgmine külv sellel põllul on 2020 kevadel. Seega on põld püsiva taimkatte all ligikaudu 1,5 aastat ning 2019. aastal sügisel kasutatati peale saagikoristamist kolm kuud päikeseenergia sidumiseks ning mullaviljakuse taastamiseks looduslikul teel.   Foto: Rubert Saluoks

OÜ Viljatootja juhataja Rubert Saluoks ütles põllumaa väärtusest ja mullastiku viljakuse säilitamisest rääkides, et kõige esmaselt tuleb mõista kuidas muld on tekkinud ja arenenud taim-muld-süsteemina, kus taim toidab mulda ning muld vastutasuks toidab taime.

„Nii nagu inimese tervis oleneb sellest mida ja kui palju me sööme, nii sõltub ka mulla tervis suuresti sellest milline on tema toidulaud ehk temal kasvav taimestik. Sellest tulenevalt algab mulla viljakuse säilitamine ja parandamine mitmekesisest ja positiivse huumusbilansiga külvikorrast,“ rõhutas Saluoks.

Toitainerikas muld

Põllukultuuride kasvatamisel on mitmekesisus väga oluline, kuna erinevad kultuurid tarbivad mullast erineva proportsiooniga taimede eluks vajalikke toitaineid, neil on erinevad haigused ja kahjurid. Saluoks tõdes, et näiteks monokultuuri kasvatamisel väheneb toitainete tasakaal mullas ning luuakse soodsad tingimused haigustekitajate ja kahjurite levikuks. Positiivse huumusbilansi korral suureneb nii taimetoitainete varu mullas kui ka mullaenergia, samuti paranevad mulla füüsikalised omadused näiteks veemahutavus ja haritavus.

„Mulla huumusseisundit parandab nii liblikõieliste kultuuride kasvatamine külvikorras kui ka vahekultuuride kasvatamine. Heaks näiteks on siin EMÜ Mahekeskuse poolt 10 aasta jooksul läbiviidud põllukultuuride külvikorrakatse, kus tänu mitmekülgse külvikorra kasutamisele on mahetootmise tingimustes paranenud kõik olulisemad mullanäitajad,“ kinnitas Saluoks.

Põllumaa väärtuse säilimiseks on Saluoksa sõnul vaja mõista, et tegemist on elukeskkonnaga ning seetõttu tuleks võimalikult vähe häirida mulda.

„Selleks on parim otsekülv, kui seda ei ole võimalik kasutada, siis minimeeritud harimine. Samuti on mulla kaitse seisukohast mõistlik hoida põld kaetud taimede ja nende jäätmetega. Selles osas aitavad nii taliviljade ja vahekultuuride kasvatamine kui allakülvide tegemine põhikultuurile,“ selgitas Saluoks.

„Põllumehe põhiküsimus on kuidas hoida mullastiku huumuse bilanssi positiivsena, mikroorganismide ehk toitainete rikkana, mitte kahanevalt,“ kinnitas LandCredit hindaja Mihkel Rünkaru.

Saluoksa sõnul oleks mõistlik vältida sügiskündi, sest sellega viiakse taimejäänused anaeroobsesse keskkonda, kus mulla orgaanilise aine teke on piiratud. Samuti keeratakse pea peale mullaelustik ehk anaeroobsed organismid satuvad aeroobsesse keskkonda ja vastupidi. Lisaks jätame mulla ilma loomuliku kaitseta ja avame ilmastiku kahjustustele.

Aine- ja energiaringe seisukohast on oluline põllule võimalikult palju tagasi anda. Saluoksa sõnul on lühinägelik näiteks põhu kasutamine energia tootmiseks. Kui põhuga eemaldatavad toitained saab mineraalväetistega tagasi anda, siis kindlasti suurendaksime sellega energiakriisi mullas, mis väljendub ka negatiivses süsinikubilansis.

Vajadusel lupjamine

„Meie ettevõtte põllumaad on suhteliselt happelised ja pea 60% muldade Ph on alla 5,5. Seetõttu on üheks efektiivsemaks põllumaa väärtust tõstvaks tegevuseks happeliste muldade lupjamine, mis parandab taimede poolt toitainete omastamist ning vähendab lahustuvate toiteelementide väljauhtumist ning seeläbi mulla vaesumist,“ kinnitas Saluoks. Lisades, et lupjamine aitab kaasa ka mulla struktuuri parandamisele. Näiteks raskete savimuldade lupjamisel kõrge kaltsiumi sisaldusega lubiväetistega muutub muld „kergemaks“. Samuti aitab oluliselt kaasa maaparandussüsteemide rekonstrueerimine ja korrashoid. Kui maaparandussüsteem ei tööta korralikult, siis võib sellest kahju olla suurem kui kasu.

Saluoksa sõnul on väga oluline vältida mulla tihenemist, sest mulla lasuvustiheduse suurenemisega optimaalsega võrreldes 20%, toob kaasa saagikuse vähenemise sõltuvalt kultuurist 6-20%.

„Meie ettevõtte näitel võib see tähendada kulu kuni 150 000 euro ulatuses. Seetõttu on oluline topeltrataste või roomikute kasutamine. Kriitilise tähtsusega on ka põllutööde ajastamine, et vältida tööde teostamist liigniiskel mullal,“ ütles ta.

Rõhutades, et põllumaa väärtuse säilitamisel ja tõstmisel on kindlasti kõige tähtsam järjepidevus. „Me võime positiivseid tulemusi näha juba järgmisel aastal peale liblikõielise kultuuri kasvatamist, kuid samas võime ühe ebaõnnestunud töö ajastamisega rikkuda ära mitme aasta töö tulemuse, näiteks harides ja külvates liiga külma ja märga mulda,“ selgitas Saluoks.

Mulla tasakaalustatud bilansist rääkides tõi Saluoks näite talinisu põllust, mille allakülv oli tehtud valge ristikuga. „Ma ise kutsun selliseid ristiku põlde koostootmisjaamadeks, kus samal ajal toimub nii (päikese) energia tootmine ja salvestamine mulla süsiniku näol kui ka järgmise kultuuri jaoks toitainete kaevandamine ja ladustamine mulda,” selgitas ta. „Meie ettevõttes on kasutusel külvikorrad, mille pikkus on 7-8 aastat ning selle perioodi jooksul suureneb huumuse tagavara arvestuslikult 4,7 tonni hektari kohta. Kindlasti on põllumaa huvitav vara liik, sest kui teda õieti kasutada, siis ta ei amortiseeru, vaid vastupidi muutub järjest tootlikumaks. Põld vajab vaid meie hoolt ja hoolitsust. Kui seda jagada, siis põld hakkab hoolitsema meie eest.“

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79