Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lehmad tahetakse Eesti maastikult minema lüüa
Keskkonnasõbraliku majandamise toetus
kaotab piimakarjad Eesti maastikult, kuna loomade suvel väljas karjatamist enam
ei nõuta ja karjamaadele seda toetust ei maksta, kirjutas Maaleht.
Väiksemad talumehed, kes karjatavad oma loomi suviti karjamaadel, ei ole rahul kavandatavate keskkonnasõbraliku majandamise toetuse muudatustega, mis teevad toetuse saamise suurtootjatele mugavaks, kuna ei sunni lautadest loomi suviti enam karjamaale ajama.
Siiani pidid loomad selle toetuse saamiseks olema kevadest sügiseni karjamaadel. “Toetusteks jagatakse ju väga suured summad ja nüüd püüavad seda saama lipsata ka suurtootjad, kes loomi laudast välja ei lase,” kritiseeris Mätiku talu peremees Aivar Pikkmets Pärnumaalt.
Siiani on makstud toetust rohumaa hektari eest üle 300, põllumaa hektari eest üle 700 krooni. Nüüd kardab Pikkmets, et leevenduste tegemisega jäävad toetused kõigile lahjemaks. “Kas see on keskkonnasõbralik tootmine, kui loomad on aasta ringi laudas ning sööt veetakse ette?” küsis Pikkmets.
Seotud lood
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele