Mõni nädal tagasi Väike-Maarja vallas
Kaarmal pikka aega tühjalt seisnud kanalad ostnud AS Tallegg tahab hakata pärast
remonti neis broilereid kasvatama.
AS Tallegg ostis tühjad kanalad viimaselt omanikult OÜ-lt Voore Mõis ja kavatseb hoonetes hakata uuesti broilerid kasvatama, kirjutas Virumaa Teataja. “Kanalad peaksid pärast rekonstrueerimist mahutama 150 000 kuni 160 000 lindu,” ütles ASi Tallegg juhatuse esimees Teet Soorm.
Kaarma kanalad seisid tühjalt aastaid, kuuludes kahele järjestikku pankrotti läinud firmale. Kanakasvatust on jätkanud seni vaid Äntus asutatud firma, kes sealsed kanalad pankrotivara hulgast tagasi ostis.
Teet Soormi sõnul remonditakse ja ajakohastatakse kanalahooned Euroopa Liidu standardeid järgides. “Tänapäeva kanala on kallis lõbu,” viitas Soorm remondi kulukusele. Broilereid hakatakse pidama sügavallapanul, nagu seda ka mujal tehakse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kõigepealt pöördutakse aga Väike-Maarja valda projekteerimistingimuste saamiseks. “Tõenäoliselt tuleb teha veel keskkonnamõjude hindamine,” märkis Soorm.
Talleggi juhatuse esimehe hinnangul peaks farm valmima aastaks 2008. Tööd saaks seal neli inimest. “Lisandub teenindav personal, tõenäoselt sõlmime lepingu ka mõne talunikuga,” rääkis Soorm.
Praegu kasvatab Väike-Maarja vallas kanu vaid üks ettevõte - OÜ Äntu Mõis. Kolhoosiajal ehitati kanalad ka Koonu, kus samuti ei tegelda enam linnukasvatusega. Seal hakkas üks ettevõtja grillsütt tootma.
Lääne-Virumaal vahetus hiljuti omanik ka Sääsel asuvail kanalail, kus pärast ASi Tamsalu TERKO pankrotti hakkas linnukasvatus hääbuma. Hiljaaegu ostis Sääse kanalad Urmas Lahele kuuluv OÜ Markilo, kel on suured tootmise laiendamise plaanid.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.