21. november 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aasialased on saanud rikkamaks ja tahavad liha, mis tähendab vili, mis võiks toita nälgivaid horde, läheb loomasöödaks. Aastaga saab Hiina suurimaks vilja importijaks, mis tähendab, et toiduhinnad kerkivad. See tähendab järjest rohkemaid näljahädasid, mida ÜRO ja Maailmapank ei suuda leevendada.

Samas tähendab see ka uusi võimalusi investoritele. 2006. aastal alustas Deutsche Bank põllumajandusstrateegiaga. 37aastane Ralf Oberbannsheidt juhib Euroopa ja Jaapani investorite on 2,6 miljardi dollari (26 mld krooni) suurust fondi. Seni on ta sellest investeerinud 48% põllumajandus ettevõtetesse nagu Monsanto, Archer Daniels Midland ja Bunge Limited. Muuseas on ta ostnud väetiste tootjate aktsiaid. Põllumajandussektori buum on stabiilsem kui naftasektori edu.

Jahtuv USA majandus võib põhjustada naftahinna languse, kuid viljahinnad ei lange defitsiidi tõttu. ÜRO eksperdid usuvad et järgmisel aastal kasvab vilja hind 10%. Kui ÜROl on õigus siis aastaks 2050 elab Maal 9 miljardit inimest. Põllumajanduseks sobilik maa aga hakkab otsa saama, sest linnad kasvavad. Viiskümmend aastat tagasi oli iga inimese kohta 0,4 hektarit haritavat põllumaad, nüüd on seda poole vähem.

„Inimesed kolivad linnadesse, linnad laienevad ja võtavad enda alla pinda. Linnas elavad inimesed elavad kauem ja teenivad rohkem,“ selgitas Oberbannsheidt. Kui inimeste sissetulek kasvab 3000-5000 dollarini (30 000-50 000 kroonini), nagu on juhtumas Indias ja Hiinas, siis inimesed eelistavad riisi ja vilja asemel süüa liha, kana ja kala. „Kui inimesed sööksid vaid vilja ja maisi, siis ei oleks toidupuudust. Kuid inimesed ei ole taimetoitlased ja pool maailma viljast ja maisist läheb loomasöödaks,“ lisas ta.

Kaks aastat tagasi, kui Oberbannsheidt alustas põllumajandusse investeerimist, ei mõelnud keegi Wall Streetil biokütustest. Nüüd peavad valitsused valima inimeste toitmise ja kliimasoojenemise vastase võitluse vahel. „Valitsused peavad oma inimesi toitma,“ on Oberbannsheidt kindel.

Kuid Euroopa Liidus, kus näljahäda kedagi ei kimbuta, võivad poliitikud uudishimutseda. EL kannatab ka ise kõrge viljahinna tõttu, mis tõstab inflatsiooni kogu kontinendil. Samal ajal panustavad probleemi süvenemisse ELi biokütuste toetused. Oberbannsheidti sõnul võik ELis olla piisavalt süüa ja biokütust, kui lubataks kasvatada geneetiliselt modifitseeritud vilja. Veel parem kui alandataks piiranguid Brasiiliast, sisse toodud biokütustele. Brasiilia olevalt nimelt ainuke koht planeedil, kus on mõistlik biokütust toota. „EL ei tee kumbagi, mis tähendab, et toidu hinnad jäävad kõrgeks,“ lisas ta.

Oberbannsheidt sõnul on parim koht põllumajandusinvesteeringuteks Brasiilia, sest sealse kliima tõttu saab aastas seal kolm saaki. Kohalikud põllumehed saavad kiiresti reageerida maailma nõudlusele kasvatades kas vilja, maisi või sojaube. Siiski oli Oberbannsheidt peale riigi külastamist pettunud: pinnas oli vilets ja infrastruktuur olematu. „Ei ole mõtet investeerida, kui toodang ei jõua turule,“ seletas ta.

„Kõik saaks korda, kui valitsused investeerivad infrastruktuuri, uurimisse, lubavad geneetiliselt muundatud vilja kasvatada biokütuse tootmiseks, ehitavad paremad vee ja niisutussüsteemid. Kuid seda vist ei juhtu, selle asemel peame valima biokütuste ja näljaste toitmise vahel,“ ütles Oberbannsheidt.