Vaesed kulutavad kaks korda rohkem toidule, kui nad tegid seitse aastat tagasi, kirjutas Forbes. Austraalia põud on piiranud maailma viljavarusid. Kliima soojenemine on viinud olukorrani, kus näljased suud peavad võitlema tühjade paakidega.
Aasialased on saanud rikkamaks ja tahavad liha, mis tähendab vili, mis võiks toita nälgivaid horde, läheb loomasöödaks. Aastaga saab Hiina suurimaks vilja importijaks, mis tähendab, et toiduhinnad kerkivad. See tähendab järjest rohkemaid näljahädasid, mida ÜRO ja Maailmapank ei suuda leevendada.
Samas tähendab see ka uusi võimalusi investoritele. 2006. aastal alustas Deutsche Bank põllumajandusstrateegiaga. 37aastane Ralf Oberbannsheidt juhib Euroopa ja Jaapani investorite on 2,6 miljardi dollari (26 mld krooni) suurust fondi. Seni on ta sellest investeerinud 48% põllumajandus ettevõtetesse nagu Monsanto, Archer Daniels Midland ja Bunge Limited. Muuseas on ta ostnud väetiste tootjate aktsiaid. Põllumajandussektori buum on stabiilsem kui naftasektori edu.
Jahtuv USA majandus võib põhjustada naftahinna languse, kuid viljahinnad ei lange defitsiidi tõttu. ÜRO eksperdid usuvad et järgmisel aastal kasvab vilja hind 10%. Kui ÜROl on õigus siis aastaks 2050 elab Maal 9 miljardit inimest. Põllumajanduseks sobilik maa aga hakkab otsa saama, sest linnad kasvavad. Viiskümmend aastat tagasi oli iga inimese kohta 0,4 hektarit haritavat põllumaad, nüüd on seda poole vähem.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele